Teada värk

Jah, ma tean, pole siia kuid ja nädalaid kirjutanud. Olen olnud sõjaväes ning sõjaväes ma väga ei soovi siia kirjutada. Esiteks see, et ei suudaks midagi huvitavat kirjutada, teil ei oleks huvitav lugeda. Lugusid on, aga las nad jääda.

See-eest kirjutan siia midagi, mida ka eelmise aasta lõpul siit lugeda sai. Ehk kunagi kirjutan midagi asjalikumat ka siia, eks näis.

1. Mida sa tegid aastal 2011, mida sa varem polnud teinud?
Veetsin nädal aega metsas, tegin üle 50 kätekõverduse järjest jms sõjaväe värk.

2. Kas sa pidasid oma uusaastalubadustest kinni?
Erilisi lubadusi pole kunagi teinud, arvan, et pidasin.

3. Kas keegi sinu sõber/sugulane sai lapse?
Jah, vend sai poja endale näiteks.

4. Käisid sa kellegi matusel?
Ei käinud.

5. Milliseid riike sa külastasid?
Saksamaal maandusin ja Hollandis olin paar päeva. Päris vahva oli.

6. Mida sa tahaksid, et aasta 2012 tooks, aga mida aasta 2011 ei toonud?
Ajateenistuse lõpu võiks 2012 kiiremini tuua.

7. Millist kuupäeva sa aastast 2011 mäletad? Miks?
21. juuni, käisime siis presidendi juures

8. Mis oli su aasta suurim saavutus?
Lõpetamine kuldmedaliga tundub nagu, kuigi see minu jaoks nii suur saavutus polegi.

9. Mis oli sinu suurim pange panek?
Oli üks sõber... oli...

10. Kas sind kimbutas mõni haigus?
Palavik, köha ja nohu, nagu ikka, ei midagi hullemat.

11. Mis oli parim asi, mis sa ostsid?
Raamat "1001 filmi, mida elu jooksul peab nägema". Tõsiselt kasulik raamat.

12. Kelle käitumine oli märkimisväärne?
Sinu, kes sa seda loed.

13. Kelle käitumine kurvastas sind?
Sõbra...

14. Millele sa kulutasid kõige rohkem raha?
Toidule: ehk siis šokolaadid, küpsised, joogid, krõpsud, kummikommid jms nänn, mis sõjaväes alla läks.

15. Mis tekitas sinu jaoks kõige rohkem põnevust?
Laulupidu oli põnev, kui nii võib öelda.

16. Milline laul meenutab sulle aastat 2011?
The Beta Bandi "Dry The Rain"

17. Võrreldes eelmise aastaga oled sa:
Õnnelikum või kurvem? Kurvem, kuna kool sai läbi ja sõjavägi pole minu jaoks.
Kõhnem või paksem? Kõhnem.
Rikkam või vaesem? Rikkam.

18. Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?
Rohkem inimestega suhelnud.

19. Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?
Vähem nänni peale raha kulutanud.

20. Kuidas sa jõulud mööda saatsid?
Kodus sõime, vanaema juures sõime.

21. Kuidas sa plaanid veeta lõppeva aasta õhtut?
Kodus ja siis õues kodus.

22. Kas sa armusid kellessegi aastal 2011?
Jah, ikka.

23. Mitu üheöösuhet sul oli?
Ei ühtegi.

24. Millised teleseriaalid olid su lemmikud?
"Futurama", "The Big Bang Theory", "House M.D."

25. Kas sa vihkad nüüd kedagi, keda varem ei vihanud?
Ei, ma ei vihka kedagi.

26. Mis on parim raamat, mida sa sel aastal lugesid??
"Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk. Tõsiselt hea raamat, soovitan lugeda.

27. Mis oli su suurim muusikaline avastus?
Hiljuti Pixies, üldiselt The Beta Bandi taasavastamine või korralikult avastamine.

28. Mida sa väga tahtsid ning lõpuks ka said?
Sõjaväest puhkusele ära.

29. Mida sa väga tahtsid, aga ei saanud?
Aktsiate eest suuremat tulu.

30. Mis oli su lemmik film sel aastal?
Selle aasta filme polegi vist üldse vaadanud, aga sellel aastal vaadatud filmidest "It's A Wonderful Life" lemmiknäitleja James Stewartiga.

31. Mida sa tegid oma sünnipäeval ja kui vanaks sa said?
Ei mäletagi, kaua aega tagasi oli see. Sain 19, suurt midagi ei teinud. Pole oma sünnipäevade tähistaja.

32. Milline asi/sündmus oleks teinud sinu aasta isegi rohkem tähelepanuväärsemaks?
Sõjaväe asemel ülikooli minemine.

33. Kuidas sa kirjeldaksid oma kostüüme aastal 2011?
Suht sama eelmise aastaga. Sõjaväevorm aasta viimasel veerandil.

34. Mis hoidis sind terve mõistusega?
Aju ehk?

35. Millisest kuulsusest sa unistasid kõige enam?
James Stewart

36. Milline poliitiline sündmus kõigutas sind kõige rohkem?
Põhja-Korea riigipea surm ehk. Ei oskagi väga öelda.

37. Keda sa igatsesid kõige rohkem?
Sõpra...

38. Kes on parim inimene, keda sa sel aastal kohtasid?
Sõjaväes omamoodi huvitavad inimesed, mõni võib-olla on neist teistest "parem".

39. Parim õppetund aastal 2011?
Jää iseendaks, hoolimata kõigest.

Paar nädalat puhkuseni

Olen sõjaväes. Siin on omamoodi karm, kuid samas ka lõbus ning huvitav. Tegevusi on palju olnud, aga see kuu ja nädal on mõnevõrra kiiresti möödunud. Põhimõtteliselt on pool ajast ära enne puhkust, mis algab nädal enne jõule. Aga see tundub ikka nii kaugel...
Homme, esmaspäeval on meie 3. metsalaager, mis kestab samuti nädala (5 päev umbes). Ööbime matil, magamiskotis ning peal on kilemantel, mis kaitseb vihma eest. Ei mingit telki... paganama külm on, aga elame üle.
Pärast laagrit toimub minema saatmine teistesse kompaniidesse, sest kõik 80 inimest ei jää Luurekompaniisse kuulipuldujaks. Ja ma ei taha ka seda ametit, ei poolda inimeste laskmist ja üldse sõjapidamist. Jätab külmaks.

Aga muidu pole elul väga viga, koristamist on palju, iga õhtu. Füüsilist koormust on ka küllaltki palju, eriti, kui peame laagrisse 15km 45kg kottidega jala minema.

Koju tahaks küll, tahaks tuttavaid näha ja muud teha.
Aga mis seal ikka, pean lõpetama, sest siin saab netti pühapäeviti ning siis ka suht vähe, sest järjekord on ja kasutamise aeg on lühike.

Elage hästi!
Reamees Metsoja

Õpetusi edaspidiseks eluks

• Kui miski sinule ei meeldi, ei tähenda, et see oleks halb. See kehtib nii muusika, filmide, raamatute, koolitundide, õpetajate ja inimeste ning palju muu kohta. Kui sulle näiteks üks laul ei meeldi, see pole sinu maitse, sa ei kuula seda, siis see ei tähenda, et see oleks jama ja mõttetu laul. Saa sellest aru, et inimeste maitsed on erinevad. Kui keegi ütleb sinu lemmiklaulu kohta, et see on halb, siis sulle see ju ei meeldiks. Ära ise ütle nii kellegi teise lemmikute kohta. Ole avatud meelega, näe põhjusi, miks sulle miski ei meeldi ja miks teisele see meeldib. Austa teiste vaateid ja arvamusi, ära halvusta neid ainuüksi seepärast, et sina ise nii ei arva. Kui teine inimene küsib sinu arvamust, ütle ausalt, et see pole sinu maitse või sulle ei meeldi, aga ära halvusta, see ei vii kuhugi.

• "Kui sul midagi head öelda ei ole, siis ole parem vait" R. Anderson. Maailmas on niigi palju inimesi, kes alatasa kõiki ja kõike kritiseerivad ja halvasti ütlevad. Ära sina ole selline, me vajame teistsugust lähenemist. Selle asemel, et inimestes või nende loomingus halba välja tuua, otsi midagi head. Aga sellegi poolest tea, mis on halb, aga ära kuuluta seda, kui kõik teised ümberringi nii teevad. Halva välja toomine  ei tee olukorda/asja paremaks. 

• Vabadus on tunnetatud paratamatus. Inimene on vaba siis, kui ta mõtleb ebameeldiva endale meeldivaks. Leia kõiges midagi head ja positiivset. Tea, mis on paratamatu, mida sa muuta ei saa, ning lepi sellega. Ära vingu, et jälle on igavene vastik ja jama ilm, see ei vii kuhugi. Pigem lepi sellega ning küll tulevad ka paremad ajad. Vingumine ja hädaldamine ei vii kuhugi.

• Ole valmis oma isiksuse eripärasid tagaplaanile jätma, et inimestega paremini läbi saada. Sellega mõtlen ma rohkem koolilapsi, kes väga tihti õpetajatega läbi ei saa. Oma kooliajast mäletan, et mõni klassikaaslane tihti vaidles õpetajatega. See ei vii kuhugi, see ainult rikub õpetaja tuju ning see omakorda teeb tunni kohe ebameeldivamaks. Nõustu õpetajaga sellegi poolest, et sa tegelikult väga seda ei teeks. Mis sellest? See ei tee midagi halba, kui sa vahel lihtsalt suu kinni hoiad ja ei hakka õigustama. Õpetaja näeb sind paremas valguses, "kiusab" sind vähem ja hindab leebemalt. 

• Ära ole pahur ja tujutsev. Ole sõbralik ja meeldiv. Ära pabista kõige tühise pärast ega saa kogu aeg kurjaks, samuti ära solvu ning ärritu põhjuseta. Vahel kujutle sellises olukorras ennast viie aasta pärast. Mõtle, kas viie aasta pärast sellele olukorrale tagasi vaadates omab see üldse mingit tähtsust. Tõenäoliselt mitte, ära omista siis sellele ka praegu nii suurt elumuutvat tähtsust. Elu läheb edasi, hoolimata sinu tujutsemistest. Sellega teed ainult teiste ja enda tuju halvemaks. Võta elu rohkem naljaga, mitte tõsidusega.

• Ära ütle teiste kuuldes, et sul on igav. Igavus on midagi, mida sa ise lood. Kui sa oled kellegagi koos ja ütled, et sul on igav, siis teeb see teise inimese tuju halvemaks. Kui sul on igav, ei tähenda, et teistel oleks igav või kogu olukord ongi igav. SINUL on igav. Teisel inimesel võib lihtsalt sinuga koos olles juba väga huvitav ja meeldiv olla. "Pole mõtet oodata, parem tee midagi. Ole see, kellega, on mõnus olla igal pool" T. Padar. Kui sul on igav, võta midagi ette, ära jää vahtima.

• Ole mees. Kui sa oled meessoost, siis ära vigise ja vingu. See pole meestele kombeks. Neela valu alla ning ära korruta alatasa, et sul kuskil valutab. Mehed peavad olema vastupidavad, tugevad ja jõulised. Naised on teadupärast nõrgem sugupool, kuigi ka see on vahetevahel vaieldav. 

• Ole aktiivne ja abivalmis. Ära oota, et keegi ütleks sulle, mis vajab tegemist ja parandamist. Näe seda ise ning tegutse. Nii näitad ennast heas valguses ning endal on hea tunne, kui saad kedagi abistada. 

• Kuula vanemaid inimesi ning nende õpetusi. Nad ei tee seda ilmaasjata, nad tahavad, et sinul elus paremini läheks. Ja õpetusi kuulates läheb elus paremini. Vanaemad ja vanaisad on ühed kõige targemad inimesed, kuula neid hoolega. Sama lugu on vanematega, õpetajatega. Kuula, usu nende juttu, ära jää alati oma põhimõtetele kindlaks. 

Lõpp on lähedal

Just nii ta on, jäänud on ainult 3 päeva. Eile jõudis pärale, et ma lähen pikaks ajaks ära. Varem nagu ei mõelnudki väga sellele. Aga mis seal ikka, minna tuleb, olen valmis.

Aga mõtlesin, et kirjutan, mida ma nende 5 kuuga, mis ma kodus olen olnud, teinud olen. 5 kuud seepärast, et aprilli lõpus saime me koolist vabaks ja nüüd on septembri lõpp.
Aga võin öelda, et igav mul ei olnud, vastupidi. Peaaegu alati leidsin endale tegevust.

Niisiis. Eks vabaduse alguses oli kõigepealt eksamiperiood, mis möödus ka suhteliselt muretult. Jaanipäeval korraldasin orienteerumist, mis tuli ka vist täiesti kenasti välja, samuti kroket.

Jaanipäevaks sain ka valmis Eesti lipu, millest on mul olemas üks varem postitus piltidega siin.
Siis suve alguse poole tegin ühe pisema mudellennuki, millest on pildid olemas siin. Hiljem tegin ka ühe lennuki, täpsemalt kosmoselaeva, selle pildid on olemas siin.
Ja kui ma sain teada, et ma lennukooli sisse ei saanud, siis läks lennukite tegemise isu üle.

Vahepeal oli ka laulupidu, millest olen ka juba vist rääkinud. Seal oli tore.

Üks plaan oli ka valmis saada oma leiutis, aga kuna ma nägin enne suve telerist samalaadseid leiutisi, siis läks mul ka selle tuju üle. Teiseks põhjuseks oli rahapuudus: nimelt maksavad magnetid liiga palju, et neid nii lihtsalt osta.
Võrkkiige ostsin ka endale, aga kahjuks polnud seda kuskile mul üles panna, praegu ta seisab garaažis.

Energia teema on mind juba pikka aega paelunud. Juba väga noorelt mõtlesin ma, et kuidas saaks toota elektrit/soojust nii, et me kahjustaks vähem loodust. Sellest ajendatult ma ehitasingi, või vähemalt proovisin ehitada tuulegeneraatorit. Alguses oli jama generaatoriga, sest seda mul polnud ja tavalist ratta dünamod ka kuskilt ei leidnud. Lõpuks sain ka selle tellitud. Aga dünamo oli liiga väike, et suuremat elektripirni põlema saada. Lõpuks leidsin garaažst suurema elektrigeneraatori, mis ka väga suurt pirni põlema ei pannud. Aga asi töötab ning kui kunagi oma kodu soetan, siis tahaks kindlasti üht generaatorit endale, et ise rohelist elektrit toota.

Pärast seda tuli mõte proovida valmis teha üks vee jõul liikuv igiliikur. Pilti näeb siit. Aga sellega oli selline lugu, et materjali puudus oli. Niisiis otsustasin lihtsalt proovida valmistada Archimedese kruvi, mida näeb ka sellel pildil. See on selline süsteem, mille abil liigub vesi alt üles. Ostsin selle jaoks 3m voolikut ning panin selle spiraalselt PVC toru külge. Töötas täitsa hästi.

Veel olen suve jooksul korduvalt väikese Voldi mängutraktorit parandanud. Esisild laguneb ära, tal selline suur traktor, millega ta mööda põlde ja kraave rallib. Aga poisile meeldib selline asi ja mis seal ikka, ära tuleb parandada.

Suve lõpu poole tuli mõte korda teha üks paat, mis seisis ühe sõbra garaažiz. Paikasin paari silikoniga, mida läks päris mitu purki. Kuid lõpuks lekkis paat ikka ning pikalt jõe peal olla ei saa. Rääkimata kahekesi paadis olemisest.

Mingi aeg hakkasime Greete motelli juures korvpalli mängimas käima. Enne seda pildusin palli kooli staadioni juures, kui Martin trenni tegi. Hiljem hakkasin ise ka jooksmas käima. Täitsa mõnus on joosta. Korvpall on ka rohkem meeldima hakanud, eelmise suvega ei anna võrreldagi. Greetes käisime ratastega, kooli juures trennis ka. Rattaga sai ka see suvi väga palju sõidetud. Varem oli nii, et kui vaja linna minna, siis lootsid, et saad autoga. Aga nüüd, kui vaja minna oli, olid juba ratta seljas ja polnud probleemi. Linn pole ju tegelikult kaugel.

Keset suve olid siin ka Mariel ja Liina, küll samal ajal, küll korda mööda. Nad tõid ka meie elule siin värvi juurde. Emily oli meie juures suvel, temaga on alati midagi teha, vahel isegi liiga palju.

Ja nüüd viimased päevad olen garaažis teinud valmis 2 vibu. Üks suurem, teine väiksem. Suuremaga lasen oma 50 meetrit ära. Õpetus, mille järgi tegin, ütles, et max 20m, aga säh sulle.




Arvan, et ma enam ei jahu oma tegemistest. Paljuks läheb. Ja kui keegi arvab, et ma suvi läbi muud ei teegi, kui istun omaette garaažis, siis see kindlasti nii pole. Ärkan tavaliselt kell 9 ja 10-st lähen garaaži, olen seal paar tundi ja siis teen ülejäänud päeva midagi muud. Eks ole ka erandeid, aga nii palju ma seal ka ei ole, ainult vahel harva. Mulle meeldib muidu vara ärgata, sest nii mõnus tunne on, kui ärkad vara, lähed õue, teed palju ära ja siis avastad, et kell on alles nii vähe ja terve päev on veel ees.

Aga jah, nüüd ootab mind ees sõjavägi. Enne jõule vist üldse koju ei saa, pole kindel. Talvel peame lumehanges magama. Arvan, et tuleb 8 põnevat kuud. Nii et blogipostitusi pole küll lootma mõtet jääda. Küll nad ka tagant järgi kunagi tulevad.


Ja kui teil jahedatel sügisõhtutel midagi teha pole, siis soovitan teile mõningaid lehekülgi, mille seltsis ma mitmeid õhtuid veetnud olen.

http://failblog.org  -  lehekülg, kus on kokku kogutud ebaõnnestumised, naljakad pildid ja videod, ütlused jms.
http://memebase.com - lehekülg, kus on kokku kogutud meemid. Meemid on laused, pildid, väljendid vms, mis levib inimeselt inimesele, levib inimeste seas. Meemideks on näiteks slängisõnad, planking, Chuck Norrise naljad kui ka trollface ning forever alone. Neid on palju. Sellel lehel näeb neid ja saab ka kõvasti naerda.
http://thisisnthappiness.com - neile, kes on huvitatud fotograafiast ja fotokunstist. Sellel lehel on pildid ja väheke teksti. Mõni on lausa väga motiveeriv.
http://did-you-kno.tumblr.com - nagu ka nimi ütleb, sisaldab see lehekülg erinevaid huvitavaid fakte.

YouTube on ka tore koht aja veetmiseks. Seal on ka mitmeid kanaleid, mida ma tihti külastan. Põhilised on aga http://www.youtube.com/user/12Medbe ja http://www.youtube.com/user/ImprovEverywhere. Üks on telešõu kanal, teine improvisatsiooni tegevate inimeste kanal (vms).

Head sügist ja talve!

Lõppu veel selle aasta parim avastus muusikamaailmas, aga võib-olla ka selle elu parim avastus:

Kunst

Leidsin eile sellise pildi ja arvan, et sellel on tõepõhi all. 

Tihti võib küsida, et kas millelgi, mida keegi teeb, on üldse mõte. Arvan, et ei pea olema mingit sügavat või suurejoonelist tähendust, kui asi on ilus. Kunst on väga hea põhjus. 

Stanley Kubricku filmis "2001: Space Odyssey" on umbes 15 minuti pikkune stseen, mis näitab kosmosejaamade tiirlemist ümber maakera. Ka selle kohta võib küsida, et mis selle mõte on. Aga režissööri arvates oli selline vaatepilt ilus ning seetõttu ta sellise stseeni sisse panigi.  

Kunstiinimeste jaoks on tihti ka pealtnäha tühised asjad väga ilusad ja väärt nägemist. Filmis "American Beauty" oli ühe tegelase kõige lemmikum video, mis ta eales teinud oli, tuule käes lendlevast kilekotist. Kilekott lihtsalt liikus tuule käes ja tuul puhus ta lendu. Tema arvates oli see väga ilus. 

Ja kogu see ülemine jutt on põhjus, miks mul kunagi igav pole: leian kõiges midagi huvitavat ja ilusat. Sügisel vaatan värvikirevat loodust, talvel lumehangi jne. 

Mu tänane video on allpool. Nüüd said kahjuks õllepurgid otsa ja uut samalaadset videot pole niipea loota. 

Kaamera kvaliteet on ka halb. Tahaks sarnast kaamerat nagu Kadriannil. Tollega oli täiega hea filmida, kvaliteet oli ka superhea. Ja pilte tahaks ka teha, sest fotograafia on huvitav.

Video

Tegin täna ühe video. Sarnane mõte on mul juba ammu olnud, aga täna tuli uuesti ja siis viisin selle mõtte kohe täide.



Purk oli täis ja kasutamata. Seisis kaua aega. Minu arvates üks parimaid lahendusi sellise kraami jaoks... Vähemalt oli võimas vaatepilt, kui kõik laiali lendas.

Teguderohke päev

Täna sain üsna palju ära tehtud. Alustasin hommikut jõe peal. Sain paadi ilusti vette ja põhja ei läinudki!!! Natukene lekkis, aga väga hullu polnud. Kitsas paat on, kõigub palju, suur oht on ümber minna.
Edasi tegin ühe poisi mängutraktori taaskord korda. See võttis päris palju aega ära, aga valmis sain.
Mõne tunni pärast läksin selle samuse poisiga garaaži ja siis lasime kahekesi võidu vibudega. Tegin 2 vibu paar päeva tagasi: ühe endale, teise talle. Minu vibu laseb oma 50 meetri kaugusele, mulle meeldib.


Ja nüüd pool tundi tagasi tulime jooksmast, Marian jooksis ka täna, pidas vastu, tubli!

Sain video jaoks inimese ja kaamera. Reedel filmima, loodan, et kõik tuleb plaanipäraselt välja. Eelmine inimene hüppas alt, aga pole hullu.


Tegelt peaks ma täna kirjutama loost, mis toob mulle mõne mälestuse. Eks neid ole palju. Blink-182 laulud toovad aastate taguseid mälestusi meelde, kui ma veel nende suur fänn olin. Muide, järgmine nädal tuleb neil uus album üle 6 aasta välja!!! Ootan juba.
Postal Service'i "Such Great Hights" toob kooli raadioruumi ja ühe inimese sealt meelde.
Ja neid laule võibki loetlema jääda. Mis seal ikka, ei hakka loetlema.

Ja lõpetuseks üks aegumatu lugu:

Šokiseisund

Jõudsin täna linna. Läksin raamatupoodi, kuna mul oli kõvasti aega. Esmalt vaatasin "Maa ja ilma" DVD hinda. Ja seejärel... seejärel nägin raamatut, mis mu emotsionaalsesse šokki viis. Nimelt seal oli mustade kaantega, punases kirjas raamat... Raamat, mida ma kunagi laenutada tahtsin, kuid raamatukogus seda polnud, sest polnud veel eestikeelseks tõlgitud. Kõigepeal vaatasin seda raamatut, ei avanud. See raamat oli vägev. Tegemist oli Dante Aligieri raamatuga "Jumalik komöödia". Ma pean seda raamatut üheks võimsamaks üldse läbi aegade. Lugesin veidi, huvitav oli, mis sellest, et see värssides kirjutatud on. Vaatasin hinda (39€), mõtlesin, et võiks osta... aga ei ostnud. Siis panin raamatu käest ära ja läksin poest minema. Oleks olnud kohatu veel mingit raamatut avada pärast seda...


Aga jah, pärast seda vaatasin lahedat vihmasadu ja ajasin Edwardiga juttu. Siis ******** üht inimest. Tärnid on seepärast, et see on saladus. Tuli üks idee, mida lähiajal tahan täiesti teostada.

P.S. See postitus on juubelipostitus. Mõtlesin, märgin ära, kuna see on üsna kombeks mõnel pool. Nimelt on see 101. postitus, mis on minu arvates suurem juubel kui 100.

No ma ei tea

Täna peaksin kirjutama, et mis mul täna seljas oli. Aga kahtlen, et kedagi see huvitab.


Homme on mul midagi huvitavat plaanis.

Mis leidub minu kotis + BNL

Hetkel on mul kasutusel 2 seljakotti: üks seisab tühjana, teises on ainult rattapump, kuna käisime igal pool rattaga, siis oli pump igaks juhuks kaasas. Ühe korra läks kumm KEK-is katki, staadionini lükkasin käekõrval. Ja rohkem kotis midagi pole, üleeilseni oli seal prillitoos ka, aga seda läks vaja ja võtsin välja.


Üks hea laul, kindlasti üks lemmikumaid laule läbi aegade mul:
Kindlasti teate selle eestikeelset versiooni Meie Mehe poolt. Nendel kahel versioonil on peale keelelise erinevuse veel üks väga suur erinevus. Nimelt käib originaalil (allpool oleval lool) iga soovi juurde keegi teine. Ehk kõike, mida laulja miljoniga teha tahab, sinna ta kaasab ka Tema. Eesti versioonis ei ole Temast juttugi, kurb.
Kuulake ja mõelge, mida teie teeksite miljoniga...

                                                                                                  Pilt minust: 

Käisin täna jooksmist vaatamas, täitsa lõbus oli taaskord. Martin võitis mingi elu pika maaga, vapsee noh.
Mairoga ajasin juttu, planeerime ikka jalka mängu, aga pole eriti mehi kokku saanud. Laupäeval on plaan uuesti proovida.
Malmi nägin ka, temaga on alati naljakas. See mees ikka teab, mis on huumor. Juba sellel ajal, kui ta klassivend oli, oli temaga igas tunnis lõbus.

Homme lähen staadionile, vähemalt plaan on. Seal on spordivärk taaskord. Viimasel ajal on sport mulle meeldima hakanud, veider. Varem ei huvitunud üldse väga sellest, nüüd käin jooksmas ja võistlusi vaatamas.

Homme hommikul tahaks metsas ka ära käia, vaja sealt üht sirget ja oksteta puud. Teen midagi garaažis taaskord.

Sain täna härra linnapeaga ka juttu ajada, saan temaga suht hästi läbi. Rääkisime valimistest ja soovitas mul järgmistel valimistel Tõrva volikokku kandideerida. Tahaks küll, aga eks ma mõtlen sellele veel, aega on veel.

Sarjadest ja saadetest

Päev 09: sarjad/saated, mis meeldivad


Kuna praegu on suvi/oli suvi, siis mitmed sarjad, mida ma vaatasin, on puhkusel ning jätkuvad nüüd lähinädalatel.
Üks lemmikuid sarju on "The Big Bang Theory". See on sari kahest nohikust, kelle kõrvalkorterisse kolib üks natukene rumalavõitu neiu. Sari on täis väga meeldivat huumorit ning samas ka mitmeid huvitavaid fakte ja õpetusi. Soovitan!
Teine sari, mida vaatan, on "Dr. House". Pole seda täitsa algusest vaadanud. Nüüd viimased 2 hooaega (6. ja 7.) olen vaadanud. Täitsa huvitav sari on, põnevust ja tragöödiat jagub.
 "Simpsoneid" ja "Futuramat" vaatan ka, aga nendest rääkisin paar päeva tagasi.

Mõni sari on selline, mida vaataks edasi, aga kahjuks osasid enam ei teha/sari on seisatud. Nende hulka kuuluvad näiteks "My Name Is Earl", "Heroes", "Flashforward".

Ja "Lost'i" vaatasin, aga see sai täita otsa. Samuti "Prison Break", see sai ka läbi. Kahju, meeldis neid vaadata.

Hüüdnimed

Tegelt pidin selle postituse eile tegema, aga millegi pärast läks meelest ära. Päeval oli küll meeles, aga õhtul ei meenunud. Jalkat vaatasin ka õhtul, nii et see on ka põhjust, miks kirjutada ei jõudnud. Aga mis seal ikka. Tuleb täna kaks postitust (kui õhtul teist ära ei unusta).

Aga niisiis, hüüdnimed. Põhiline hüüdnimi on mul Jumps. See tuleb kunagisest hüüdnimest Jumbu. See nimi on mul vist seepärast, et see riimub mu vanema venna hüüdnimega. Aga ma väga täpselt ka ei tea.

Veel kutsuvad mõned inimesed mind Marksiks, see tuleb pärisnimest ja on vist lihtsam öelda, ei tea kah.

Rohkem vist väga ei olegi, aa Väike Metsakas on ka vahel, kui ühel inimesel see meelde tuleb või kui ta teatud seisundis on.

--------------

Sain vist paadi lõpuks valmis, või noh, täna vaatasin ja siis ta ei ajanud kuskilt läbi v.a üks pisike koht. Loodan, et ta ei hakka ka enam läbi ajama, ära tüütab juba. Nüüd, kui torm järgi jääb, siis tahaks kohe katsetama minna.

Käisin metsas ka täna hommikul, üks ilgelt suur puu oli ära murdunud. Ronisin otsa ka kohe, et asja lähemalt näha, aga kukkusin ise ka alla seal kogemata, sest üks oks oli ära mädanenud. Jäin ellu.

Postitus lauludest

ehk Päev 07 – Laulud, mida kuulad, kui oled õnnelik, kui Sul on igav ja oled kuri.

Laulud, mida kuulan, kui olen õnnelik: The Beta Band - Dry the Rain

Simon&Garfunkel - Mrs. Robinson

Barenaked Ladies - If I Had $1,000,000

H.O.T - Candy

Võin siia tegelt kirjutama jäädagi...

Siin kasti sees on laulud, mida ma olen viimaste kuude jooksul kõige rohkem kuulanud.

Laulud, mida kuulan, kui mul on igav: hmm... ei teagi, sest ma ei mäleta, millal mul viimati igav oli. Pole tavaliselt igav ja kui isegi natukenegi on, siis ma panen käima mingi laulu, mis mulle meeldib, ja see väikenegi igavuse raasukene kaobki.

Laulud, mida kuulan, kui olen kuri: ei ole otsest seost mul kurja tuju ja laulude vahel. Olen harva kuri, kui olengi, siis ma ei jõua mingit laulu käima panna, sest rahunen kiiresti maha.

Selle kuu eesmärgid

Täna olen sunnitud kirjutama oma selle kuu eesmärkidest ja ütlema ka, et miks. Niisiis. Mis eesmärgid siis mul on?

Üks kindel eesmärk on lõpuks korda saada paat, mida ma olen juba nädalaid teinud, et siis jõe peal paar tiiru teha. Vahel tüütab täitsa ära see, kui pärast paikamist ajab paat ikka vett läbi, aga püüan kannatlik olla ja ei anna alla.

Siis on eesmärgiks veel Tartusse Piiale küll minna, seda teen nähtavasti järgmine nädalavahetus, kui kõik plaanipäraselt läheb.

Veel üks eesmärk on kuu lõpuni ilusti ja kenasti trenni teha, et sõjaväe jaoks oleksin vormis. Praegu olen kahe nädala jooksul enam-vähem pidevalt jooksmas käinud. Täitsa meeldima on jooksmine hakanud.

Pole nagu rohkem eesmärke endale seadnud... lihtsalt kasutan järelejäänud aega ja vaatan, mida teha annab.

-----------------------------------------------

Pea valutab... pole eriti hea olla. Aga muidu on kõik ikka tipp-topp. Elu on ilus.

Pilt millestki, millel on kõige suurem mõju Su elus.

Kogu maailmal on mu elus väga suur roll mängida. Kõik siin toimuv mõjutab mu vaateid ja mõtteid.

Laupäev

Täna sai üsna palju ära tehtud: hommikul sai Valgas käidud, vend ostis endale sülearvuti, täitsa võimas teine; siis sai putitatud seda kodus; lõuna ajal käisime Kalmel söömas; pärast seda vaatasin kodus vormelit (olen suur vormeli fänn); ja õhtu poole käisime jooksmas, jooksime ühe tunnikese nagu ka eelmine laupäev.
See oli siis lühike päeva ülevaade.

Päev 4: lemmik multifilm ja miks
Polegi varem väga mõelnud, et mis mu kõige lemmikum multikas on. Multifilmidest vaatan "Futuramat", "Simpsoneid"; kunagi meeldis "Digimon" väga, kui veel pisike olin. Hmm.. aga ma vist väga rohkem ei vaatagi multikaid. "Family Guy" mulle eriti ei meeldi, "South Parki" vaatasin talve poole vabatahtlikult, nüüd pole nagu eriti peale sattunud.
Aga peab vist tõesti ütlema, et "Futurama" on mu lemmik multikas. Miks? Selmet tegevus toimub tulevikus ning multika tegijad teevad selle väga naljakaks. Naljad on ka täpselt minu jaoks. Palju on selliseid teistest saadetest/valdkondadest nalju ning selleks, et neid mõista, peab palju teadma ning tihti on äratundmisrõõm väga suur.

M.M.

Koolipäev

Külastasin Piiaga kooli täna. Täiega vahva oli. Igatsus kooli järgi on ikka nii suur, et käiks kas või iga päev seal. Õpetajate ja õpilaste reaktsioonid olid nii soojad ja südamlikud. Väga mõnus oli. Ajasime juttu õpetajatega ja kõik oli meeldiv.

Päev 3: kus ma käinud olen.

Eestis olen ma vist kõik maakonnad läbi käinud v.a Hiiumaa. Palju tänu geograafia olümpiaadidele, mis on alati erinevas kohas toimunud, kus ma varem käinud polnud.
Välismaal pole väga palju käinud: paar korda Lätis ning korra Saksamaal ja Hollandis.

M.M.

Neljapäev

Päev 2: kõige uuem pilt minust ja 15 (huvitavat) fakti

Ilma naljata kõige värskem pilt minust: (Liina tegi)

Kuna ma olen fakte jms enda kohta varem kirjutanud, siis ma laenan sealt veidi:

• Mul pole praktiliselt mitte kunagi igav. Nende 5 kuu jooksul, mil ma pärast kooli lõppu kodus olen olnud, pole ma kordagi tundnud igavust. Leian alati endale tegevust.
• Ma ei oska nätsumulli puhkuda. Minu jaoks on see täiesti võimatu missioon. 
• Ma ei kanna teksasid. Mul on täpselt 0 paari teksapükse ja viimati kandsin teksasid ligi 15 aastat tagasi. Lihtsalt mingil põhjusel nad mulle ei meeldi.
• Ma leian kõiges midagi head ja midagi, mis mulle meeldib. Ja kui miski isegi ei meeldi, siis ma ei halvusta seda, vaid mõistan, miks kellelegi teisele see meeldib ja väärtustan ning austan tema maitset ja arvamust.
• Mulle väga meeldib jalgpall. Mulle meeldib seda vaadata (erinevad koondisemängud, Inglise kõrgliiga jne) ja ise ka aeg-ajalt mängida, kuigi ma pole selles eriti osav.
• Mulle meeldivad vanad filmid. 1930.ndate ja 40.ndate filmid on mu lemmikud, sest need on väga kvaliteetsed ja sisaldavad rohkem näitlemist, erinevalt tänapäeva filmidest, kus on väga palju üleliigseid CGI efekte jne. Aga kuigi on ka mitmeid tänapäeva filme, mis on ka väga head ning väärivad vaatamist. 
• Mul on 2 vanemat venda ja üks vanem poolõde. Kõige vanemal vennal on 2 last: üks 5 aastane tüdruk ja teine 5 kuune poiss. Poolõel on ka lapsi, aga nende kohta ma nii täpselt ei tea.
• Ma pean alati teisi inimesi endast targemaks, kuulan neid ning pean nende juttu tihti ka tõeks. 
• Mulle meeldib lugeda raamatuid, aga mitte ilukirjanduslikke teoseid, vaid pigem ajaloolisi või entsüklopeediaid. 
• Mul on märkmik, kuhu ma kirjutan üles oma mõtted ja tulevikuplaanid.
• Mu lemmikjook on õunamahl. 
• Mu lemmik ilmastikunähtus on lumetuisk. Iga kord, kui tuiskab, tahaksin lihtsalt tuisu käes olla. Teisel kohal on tõenäoliselt tugev paduvihm koos suure tuulega. Seda on ka alati mõnus vaadata. Soe ja päikseline ilm jääb taha poole, aga selle vastu mul ka väga midagi pole. Kuuma ma väga ei kannata, aga äärmisel juhul elab üle.
• Mulle ei meeldi niisama päev aega paigal passida, mulle meeldib teha tööd või midagi oma kätega valmis teha.
• Mulle meeldib kuulata vanemate inimeste lugusid elust ning vanadest aegadest.
• Ma pole eriline koerte sõber. Võib-olla seepärast, et kui ma olin 4 aastane, sain ma ühe suure koera käest õlga hammustada. Võib-olla ka mitte seepärast, ei tea. Aga koerad mulle väga ei meeldi.

M.M.

Septembri esimene kolmapäev

Mõtlesin, et tuleb ka blogima hakata, mis seal ikka. Kasutan allolevat värgendust, sest siis on enam-vähem kindel, et iga päev midagi tuleb.


*Päev 01 – Blogi nime tähendus
*Päev 02 – Kõige uuem pilt Sinust ja 15 huvitavat fakti
*Päev 03 – Kus Sa käinud oled
*Päev 04 – Lemmik multikas ja miks
*Päev 05 – Pilt kellestki/millestki, kellel on kõige suurem mõju Su elus
*Päev 06 – Selle kuu eesmärgid ja miks
*Päev 07 – Laulud, mida kuulad, kui oled õnnelik, kui Sul on igav ja oled kuri
*Päev 08 – Hüüdnimed, mis Sul on, miks sellised
*Päev 09 – Sarjad/saated, mis meeldivad
*Päev 10 – Pilt Sinust
*Päev 11 – Mis leidub Sinu kotis
*Päev 12 – Mis sul täna seljas oli
*Päev 13 – Kiri kellelegi, kes on Sulle haiget teinud
*Päev 14 – Pilt, mis muudab Sind õnnelikuks
*Päev 15 – Lugu, mis toob sulle mingi mälestuse meelde
*Päev 16 – Iseloomusta ennast
*Päev 17 – Mis riideid leidub sinu kapis kõige rohkem
*Päev 18 – 10 inimest, keda usaldad kõige rohkem
*Päev 19 – Keegi, kellega tahaksid vahetada üheks päevaks elud ja miks
*Päev 20 – 10 inimest, kes suudavad Sind kõige rohkem naerma ajada
*Päev 21 – Sinu parim sõbranna/sõber just suri. Milline oleks su reaktsioon?
*Päev 22 – Mis leidub Sinu toas
*Päev 23 – Kui on olnud tõsiselt halb päev, kuidas sellega tegeled?
*Päev 24 – Pane oma iPod/iTunes shuffle’lile ja kirjuta esimesed 10 laulul, mis tulevad
*Päev 25 – Kas on mingi bänd/laulja/film, mida sa oled väga kaua armastanud? Kui kaua ja miks?
*Päev 26 – Kirjelda oma praegust suhet
*Päev 27 – Kus tahaksid praegu olla?
*Päev 28 – Kirjuta oma hetke lemmik laul ja miks
*Päev 29 – Mis oli viimane film mida vaatasid, kirjuta sellest
*Päev 30 – Su lemmik tsitaat




Esimene päev - Blogi nime tähendus


Blogi nimi on M.M. Need on minu initsiaalid, kasutan neid päris mitmel pool, et vältida kogu aeg pika nime välja kirjutamist. Blogi aadressi mõtles välja Elina, sest mul endal polnud ühtegi head ideed. Elina idee meeldis mulle kohe.


P.S. Viimased päevad selles asjanduses jäävad tõenäoliselt kirjutamata, sest lähen 4. oktoobril sõjaväkke ära ning seal ma neid kirjutada ei saa. Aga küll ma midagi välja mõtlen.

Hollandi reis

Käisin miljon aastat tagasi Hollandis. Pidite lehest lugeda saama sellest, aga leht ei jõudnud enne kooli lõppu ilmuda.

"6.-8. aprillil käisin ma Hollandis. Põhjus, miks seal käisin, oli lahtiste uste päev koolis Fontys Venlo. See on rahvusvaheline kool, mis asub Venlo linnas ning pakub mitmeid huvitavaid erialasid. Põhierialad on rahvusvaheline turundus ning rahvusvaheline ärimajandamine. Lisaks pakutakse veel ka mehhaanikaga seotud erialasid, mis kõik on küll saksa keeles erinevalt äriaerialadest, mida saab õppida ainult inglise keeles.

Õppepäeval koolis toimusid meil näidisloengud turunduse ja äri erialal. Peab mainima, et loengupidajad on seal väga sõbralikud ja oskavad loenguid näidete ja õpilastega suheldes väga huvitavaks teha.

Pärast pikka päeva loengutel läksime me tagasi hotelli, kus ootas meid õhtusöök, mis oli kõik, v.a joogid, sealse kooli kulul. Süüa sai nii palju, kui hing ihkas. Hotellis viibimine oli üldse kooli poolt ning omast taskust ei pidanud midagi maksma.

Venlo linn asub Saksamaa piiri ääres ning seal elab umbes 30 000 inimest. Linna arhitektuur on Eesti linnade arhitektuurist väga erinev: kui siin on valdavalt ülekaalus kortermajad, siis Venlos nägin ma ainult üht kortermaja, mis oli oma väljanägemiselt samuti väga erinev siinsetest. Venlos, nagu ülejäänud Hollandi linnadeski, on palju eramajasid, mis on ehitatud punastest tellistest ning mille ümber on iluaiad.

Linn jättis oma ehitistega vana, kuid korraliku ning hooldatud mulje. Tänavad olid kitsad ning mõeldud inimestele kõndimiseks ning nende ääres oli palju poode. Hinnad olid aga Eestiga võrreldes kordi suuremad.

Sealsed inimesed olid ka väga sõbralikud ja valmis aitama. Kuid miski, mis mulle silma jäi ja mulle isiklikult ei meeldinud, oli see, et Holland on minu jaoks liiga vabameelne maa. Näiteks on seal alkoholi tarbimine lubatud alates 16. eluaastast, sama lugu on ka suitsetamisega. Väga ilusa linnapildi rikkusid ära ka suurel hulgal maas lebavad suitsuotsad. Eriti jäid need silma koolimaja tagaukse juures, kus neid leidus lausa suure hunnikuna.

Aprilli alguse kohta oli isegi seal väga soe (23º), kuid nagu mereäärsele maale kohane, oli seal kõikidel päevadel suur tuul, mis polnud õnneks väga jahe ning mis aitas nendel kuumadel päevadel ellu jääda.

Miski, mis mulle natukene nalja tegi, oli see, et seal oli lihtsalt väga väga palju jalgrattaid (mõningatel andmete umbes 16 000 jalgratast). Praktiliselt kõik sõitsid jalgratastega, autosid oli, aga vähe. Autojuhid jätsid väga viisaka mulje, aga jalgratturite kohta öeldi meile seda, et nendega peab ettevaatlik olema, kuna nad on pühad lehmad ja neil on alati õigus. Iga kord, kui tahtsid üle tee minna, ei tulnud mitte vaadata autosid, vaid jalgrattaid. Neid oli lihtsalt igal pool, isegi kell 5 hommikul, kui me ära hakkasime sõitma, oli mõnda ratturit näha.

Üldmulje aga kogu reisist jäi väga hea ning Holland oli koht, kus ma tahtsin ära käia, ja see jäi kohaks, kuhu ma tahaksin ühel päeval taaskord minna."

Pilte näete ikka Facebookist.

Muusika

Sain inspiratsiooni Suusilt ning otsustasin, et teen samuti ühe postituse muusikast.

Ei saa öelda, et ma noorena palju oleks muusikat kuulanud. Kui meenutada, siis umbes 2. klassis oli mu lemmiklooks Scooteri Fire. Edasi on muusika koha pealt tühi auk kuni umbes 7. klassini, mil ma kuulsin esmakordselt Blink 182-e lugu "I Miss You", mis oli pikka pikka aega mu lemmik. Kuulasin seda lugu sadu sadu kordi. Sellest ajast saadik hakkasingi rohkem muusikat kuulama: ostsin mp3 mängija, kõrvaklapid jne.

Blink 182 on punk roki ansambel, mis sai alguse 90-ndatel ja lõpetas oma tegevuse 2004. aastal (kuigi paar aastat tagasi tulid nad uuesti kokku). Nende looming on väga noortepärane ning muusika elav, kiire, kuid ei puudu ka aeglasemad ja südamlikumad lood. Nende fänn olin pikka aega.

Edasi hakkasin kuulama sarnaste esitajate loomingut. Meeldisid näiteks Sum 41, Green Day, Yellowcard, Simple Plan, AFI jms. Aga nendest bändidest polnud ühtki, mille fänn ma väga oleksin olnud.

Korra juhtusin ma kuulama venna tehtud plaati, kus oli peal ka 2Paci lugu "Changes". See hakkas mulle koheselt meeldima ning tutvusin lähemalt räppari Tupac Shakuri loominguga. Hakkas meeldima hip-hop. 2Paci kuulasin ma päris tükk aega ning tema kõrval oli veel paar hip-hop esitajat nagu näiteks Biggie Smalls, Eminem, Method Man, Nas, Nelly, DMX jne. Aga mainstream hip-hopi suur fänn pole ma kunagi olnud.

Tupac Shakur ehk 2Pac oli ameerika 'Westside' räppar, kes on üks läbi aegade edukaim räppar. Tupac oli üks ida-ja läänekalda (East coast, West coast) rivaalitsemise põhitegijaid ning ta mõrvati 1996. aastal 25 aastasena. Oma lugudes rääkis ta põhiliselt rassismist, sotsiaalprobleemidest, vägivallast jms-st.

Umbes sel ajal oli populaarne ka suhtlusportaal rate.ee. Seal liitusin ma hip-hop klubiga ning leidsin sealt inimese nimega Celer ning tema mõjutas mu edaspidist muusikamaitset väga palju. Ta kirjutas hulgaliselt arvustusi erinevate artistide kohta ning tihti ka andis välja kogumikke oma lemmiklauludega. Nendest kogumikest leidsin ma palju uusi esitajaid sealhulgas ühe mu praeguse lemmiku Why?. Why? looming hakkas oma sürrealismi ja abstraktsuse tõttu koheselt meeldima.

Why? on California osariigist pärit hip-hop ja indie roki bänd, mille eestvedaja on Yoni Wolf. Lood on väga mõnusad ning meeldejäävad. Kui tavaliselt on erinevate artistide uute albumitega nii, et sealt hakkab väga meeldima 1 või 2 lugu, siis Why? albumil "Alopecia" on näiteks praktiliselt kõik lood sellised, mis on lemmikud ja mida võikski kuulama jääda. Why? on suurepärane muusikagrupp.

Vahepeal oli mul ka selline periood, mil ma laadisin alla erinevate hip-hop artistide albumeid. Aga lõpuks ma ei kuulanud neid enam, sest nad polnud siiski nii head, kui oleksid võinud olla. Need lood on siiski mul senini olemas, aga tihti leian ennast nendest lihtsalt edasi kerimast.

Arvan, et kui ma olin jõudnud 10. klassi, siis tuli mul peale enda harimise hullustus. Hakkasin palju uurima muusikaajalugu ning tutvusin ka vanemate esitajatega. Nendeks olid näiteks Biitlid, Rolling Stones, Bob Dylan, Aerosmith, Bob Marley, Descendents, The Smiths jne. Need esitajad on muutnud oma muusikaga maailma ning olnud miljonite lemmikud. Ka mulle meeldivad sellised lood, mida nemad teevad. Nii muusikalises kui ka ajaloolises mõttes.

Celeri abil leidsin ka palju uuemat sorti hip-hop artiste. Näiteks ei oleks ma temata vist iial kuulnud artistidest P.O.S, Sage Francis, Atmosphere, Cage, Dan le Sac vs Scroobius Pip. Aga just need artistid on hip-hop maailmas minu lemmikud. Nende muusika on täpselt minu maitsele: korralik taustamuusika, vajalikul hulgal instrumentaalsust, suurepärased sõnad, hea lauljahääl.

Dan le Sac vs Scroobius Pip on inglise hip-hop duo. Nende muusika on põhiliselt elektrooniline, kuid lood on pikad, sõnaderohked ja hea sõnumiga. Debüütalbum ilmus 2008. aastal ja kandis pealkirja "Inglid" ("Angels").

Viimasel ajal, kui Celer enam muusika levitamisega ei tegele, olen ise silmad ja kõrvad lahti hoidnud. Näiteks, kui kuulen mõne filmi ajal head lugu, siis lähen otsin selle välja ja nii mõndagi esitajat kuulan pikalt ja kaua. Nii olen enda jaoks leidnud näiteks Regina Spektori, Wolfmotheri, The Beta Bandi, R.E.M.-i, Ramones'i, Barenaked Ladies, The Smiths'i jpt.

The Beta Band on inglise eksperimentaalmuusika esindaja ja nad kombineerisid folkmuusikat, rokki, elektrot jms. Ansambel tegutses 1996-2004. Nemad avastasin ma filmist "High Fidelity" ja seal käima pandud lugu jäi kohe meelde ja ongi mu lemmiklugu nende "arsenalist". Palad on neil küllaltki pikad ja väga muutuvad s.t üks lugu pole kunagi alguses ja lõpus samasugune, vaid on alati muutumises.

Viimasel ajal olen üleüldse palju kuulama hakanud indie muusikat. Indie rokk ehk alternatiivne rokk sai alguse 80ndatel Inglismaal ja on pärast seda kuulsust kogunud. Indie bändid on nö iseseisvad ehk vähese eelarvega ja ei teeni oma muusikaga palju, vaid teevad muusikat muusika pärast. Aga eks on olemas ka palju tuntud indie muusika tegijaid nagu näiteks Muse, The White Stripes, Goldfinger, Radiohead jt. Aga ka vähem tuntud nagu Braids, Los Campesinos, Shugo Tokumaru.

Braids on kanada eksperimentaalroki ja kunstilise roki esindaja. Nende debüütalbum ilmus 2011. aastal ja see on mul olemas ja see meeldib mulle väga. Muusika on väga omapärane, naislaulja vokaal on pikk ja väga mõnus.

Sellega lõppeski mu muusika alane postitus. Kindlasti jäi palju palju veel rääkimata, sest kõigest lihtsalt ei jõua kirjutada ja kõigest ei jõua ka lugeda.

Eestlased

(Rasvases kirjas punktid, mis kehtivad ka minu puhul)

1. You use the word ‘normal’ if something is ok.

2. When visiting friends abroad you bring along a box of Kalev chocolate.

3. You attended a song festival at least once either as a performer or as a spectator.

4. You know that going to the sauna is 80% about networking and 20% about washing

5. You are nationalistic about Skype (it is actually an Estonian company)

6. ‘Kohuke’ belongs to your menu

7. You declare your taxes on the internet like all modern people

8. You actually believed for a while that Latvians had 6 toes per foot when you heard that as a child

9. You are convinced that Estonia is very strategically located

10. You spent at least one midsummer in Saaremaa, Hiiumaa or one of the smaller islands

11. You can quote films like “Viimne reliikvia” and “Siin me oleme”

12. You spit three times around your left shoulder for good luck

13. Words like “veoauto”, “täieõiguslik” or “jää-äär” sound perfectly pronouncable to you

14. You like bold statements, such as this one…

15. There can never be too much sarcasm

16. You can at times drink hot tea to hot food

17. You are disappointed that Jaan Kross never got the Nobel prize in literature

18. It would not be suprising for English-speakers to find your name

naughty (Peep, Tiit, Andres [sounds like undress]) or hippy (Rein, Rain)

19. You have been to Finland

20. You say ‘Noh’ (sounds like NO) even when you speak English, just to confuse people

21. You know the lyrics to “Mutionu” and “Rongisõit”

22. You would never mistaken Kreisiraadio for a radio station

23. You would agree that wife-carrying is a real sport (at least as long as Estonians are winning)

24. Your best friend’s girlfriend is your English teacher’s daughter

and they live next door to your grandparents, who were colleagues with

your advisor, who is friends with your… [umbes nii, mitte sõna-sõnalt]

25. You think that any beverage below 20% is non-alcoholic

26. You check the thermometer before going out

27. You look in both directions before crossing the road, even if it’s a one-way street

28. You grin very mysteriously when people ask about your national food

29. You teach a non-Estonian speaker the word “Tänan” before “Aitäh”

30. You put ketchup inside your pasta (french-cooked gourmet faire la

fine manger pasta) in order to not to get the ketchup-bowl dirty

31. You cheated on your wife/husband at least ten times but you still think you’re in a good marriage.

32. When someone asks you “where is Estonia?” you quickly reply that it’s located in Northern Europe close to Finland…

33. Your grandmother’s “purse” is an old plastic bag that has been reused several times

34. Sour cream tastes good with everything

35. A foreigner speaks to you in broken horrible Estonian and you go on

and on about how wonderful their Estonian is compared to “the Russians’”

36. You have ever worn or seen anyone wear “karupüksid”

37. You have heard the phrase “Estonians are slow” at least once

38. Kui sa saad aru, mis siia kirjutatud on

39. You find yourself continually ignoring the gender in other languages

40. You say ‘kurat’ as at least every second word

41. You consider running to the shop at 19.50 on Friday evening to buy some booze, a sport

42. You are a true Estonian when you come from Tallinn, because if you

are from Tallinn you think Tallinn IS Estonia and that’s true of course

that Tallinn is Estonia

43. When someone says “Estonians are so beautiful” you answer almost without emotions “I know”

44. You have tried to explain people that “kauboi” is actually a word in Estonian

45. You don’t think that terviSEKS is a funny word

46. You don’t find the Estonian equivalent to the expressions “twelve months”, “1002? and “12 buses” remotely funny

47. Even though you never met Toots, Teele and Kiir you know exact what they are like

48. You grin when someone you know says that they bought a BMW

49. You know how to end the sentence “Kui Arno isaga koolimajja jõudis…”

38/49-st. Üpriski eestlane, või mis?

Maa ja ilm postituse statistika

Laulupidu

Laulu-ja tantsupidu on ikka üks hiilgama vahva üritus. Sellest paremat ei ole.

Põhimõtteliselt kogu nädalavahetus oli ülitore ja kontserdid, tantsupeo vaatamine, proovid olid ainult üks osa kõigest heast, mis südame soojaks tegid.

Näiteks väga mõnus oli sõita lauluväljakult bussiga ära kesklinna, kui buss oli inimesi nii täis, et seal ei saanud sammugi astuda; kuigi bussis oli natukene ebamugav ja väga palav, oli seal siiski väga lahe seepärast, et terve bussitäis noori laulsid meie peo laule; me nägime neid inimesi esimest ning tõenäoliselt viimast korda, kuid lauldes tundsime me kõik üksteist, olime sõbrad.

Veel meeldisid mulle kinoööd, mil vaatasime õudusfilme, mida ma tavaliselt üksi kunagi ei tee. Neid filme oli väga naljakas vaadata, seltskond oli hea, väga lõbus oli.

Nagu ka eelmisel laulupeol 2 aastat tagasi, nägin ma ainult ilusaid inimesi. Polnud ühtegi inimest, kes oleks olnud koledad. Kõik naeratasid ja mis saaks olla ilusam kui naeratav inimene?

Ai, pean oma sõnad tagasi võtma. 2 koledat inimest oli: nad oli suitsetavad noored tüdrukut. Pole midagi koledamat kui suitsetavad ja joovad tüdrukud.

Kui bussisõidust rääkida, siis alguses tahtsin, et kiiremini koju jõuaks, kuid pärast soovisin, et see kõik veel otsa ei saaks.

Ootan järgmist laulupidu. Aga kas ma sinna saan, kuna Tõrva gümnaasiumi segakoori ma enam kahjuks ei saa.

Jään koorikaaslasi igatsema.

Lennuk 2

Tegin siin paar päeva tagasi ühe mudellennuki veel. Selleks kuluski umbes nädal, sest lennuk oli märksa väiksem ja lihtsama disainiga kui eelmine lennuk. (Eelmist tegin 3 nädalat). Seekord on tegemist Spitfire sõjalennukiga, mida kasutati II maailmasõja ajal liitlasvägede poolt.

Pildid on nagu ikka, halva kvaliteediga, kuna garaažis oli pime ja välguga pildistades peegeldasid lennukid vastu.

Ja lennuk 3:

Lipu lugu

Mu 12. õppeaasta 1. veerandi viimane päev oli pilves, tuuline, jahe. Siis, kui vaheaeg oli juba alanud, läksin mina metsa. Õieti pisikesse metsatukka, et sealt leida ligi 3-meetrine puu, mis oleks sirge ja väheste oksakohtadega. Leidsin 2 sellist puud, saagisin maha, laasisin ära, viisin garaaži; järgmine päev koorisin. Järgmisel päeval avastasin ka, et need 2 puud polegi nii sirged, kui esmapilgul paistsid. See tähendas, et pidin minema teise metsa, kus puid rohkem. Seda tegingi, käisin seal korduvalt. Marian oli ka kaasas. Sealt sain veel 3 puud, mis olid sirgemad kui kaks eelmist. Koorisin ka need ära ning jätsin nad talveks garaaži kuivama.

Kui kätte oli jõudnud kevad, olin ma oma oktoobrikuuse plaani suhtes skeptiline. Mõtlesin, et kas ikka teha seda, mida ma tahtsin teha. Alguses lõingi käega, kuna avastasin, et oksakohtade eemaldamine ja puu siledaks tegemine nõuab suuri pingutusi. Kuid ma mõõtsin siiski kõik puud üle ja valisin välja ühe, mis sobiks kõige paremini.

Ülejäänud nelja ootas teine saatus: nendest tuli jalgpallivärav, mis praegu küll kasutult seisab, kuna pall läks katki.

Ja ühel päeval mingit muud asja tehes avastasin, et oksakohti on tegelikult lihtne eemaldada. Kasutada tuli ainult haamrit ja nuga. Võtsingi kätte ja hakkasin pihta, mõne aja pärast oli valmis. Siis oli aga häda jälle selles, et mõnest kohast võtsin liiga palju ära ja puu jäi nö lohku. Aga mul oli olemas lahendus: katsin sellised kohad puul kipsiga, mis tõesti

aitas (v.a üks koht, kus põrutuse tõttu kips maha tuli).

Seejärel värvisin puu, mis oli nüüdsek u. 2 meetrit ja 50 sentimeetrit pikk, valgeks. Nii ta seisis nädala või kaks. Edasi oli vaja riidest osa lipule, selle taga kõik seisiski. Oli vaja sattuda poodi, kuid kahjuks ma ei sattunud või polnud linnas olles see meeles. Paar päeva tagasi sattusingi ning avastasin, et see maksab 25 eurot. Minu jaoks liiga suur raha.

Kui koju olin jõudnud, läksin ema "kangalao" kallale ning leidsingi sealt sobivat värvi kangatükid ning neid oli ka sobivas koguses. Lõikasin nad parajateks tükkideks.

Järgmine päev viis ema need tükid oma töö juurde (ta on õmbleja) ja õmbles need kokku ning tegi ääred ilusaks. Täna ma õmblesin ühe lisatüki külge, mille abil see puuv

arda külge panna. Tuli enam-vähem hästi välja.

Ja valmis ta oligi.

Tunne, et pealkirja pole vaja.

Tuli meelde, et ma pole siin sõnakestki Valgamaa Laulu-ja Tantsupeost öelnud.

Igatahes, lemmikud tantsud olid võimlejatel: kõigepealt lustakas ja üllatusterohke väikeste võimlejate tants ning seejärel südamlik ja härdaks teev suurte võimlejate "Ilma kutse", mis tõi külmavärinad ja oli ikka vapustavalt võimas ja ilus.

Laulupeol laulsime, tore oli.

Teine jutt.

Tulin (tulime kellegagi, ei mäleta kellega) ühel päeval mõttele, et võiks kellestki teha video "Üks päev X-ga" (X asemele kellegi nimi). Et filmiks tema tegevusi päev aega ja siis monteeriks midagi kokku. Kes tahab, et temast selline video tehakse? Mulle meeldib filmindus ja siis mõtlesin, et see oleks väga tore projektikene. Andke teada.

Kahetsused

Viimastel päevadel, nädalatel on mu mõttes mõlkunud paar olukorda, hetke või tegevust, mida ma sügavalt kahetsen. Täpsemalt on neid 3. Aga need pole midagi sellist, mida ma mõtlen, et ei oleks pidanud tegema, vaid just kahetsen oma tegematajätmist. Nüüd on põhimõtteliselt kõigiga rong läinud.

Esimene inimene.

Esimest korda rääkisin temaga Hollandis plaadipoes, mul oli hea olla, kuna olin just sõbrale kingituse ära osta, mida ma väga taga otsisin. Ta tuli mu juurde ja küsis minu muusikamaitse kohta, mina tema maitse kohta. Aga nagu kidakeelne ma olen, ei rääkinud me palju. Järgmine hommik rääkisime veel lennujaamas veidi, saime hästi läbi. Lennukis istus tema minust umbes 10 rida eespool, ma nägin, kui ta sinna istus. Ja ma kahetsengi seda, et ma ei läinud istuma tema kõrvale. Terve lend mõtlesin sellest, praegu mõtlen sellest. Ei tea, mis oleks saanud.

Teine inimene.

Tema tuli minu ellu selle õppeaasta alguses. Varem polnud ma temast midagi kuulnud, küll aga tema õest. Ta on kena tüdruk. Aasta alguses ei hakanud ta mulle meeldima mitte oma suurepärase välimuse pärast, vaid kuulujuttude järgi, mis vahel levisid. Need kuulujutud olid tema iseloomu ja moraali kohta; kõik, mis ma kuulsin, meeldis mulle. Olen terve aasta jooksul tahtnud temalt küsida, kas need jutud on õiged, tahan, et oleks. Aga pole julgenud otse küsida, sest ei tea, kuidas tema reageerib. Pole olnud ka sobivat hetke, mil ta on üksi olnud, et saaksin temaga rääkima minna. Täna lõppes kool, ei tea, millal teda jälle näen, et sobiv hetk lõpuks tuleks.

Kolmas inimene.

Temaga olime umbes aasta tagasi väga head sõbrad. Saime hästi läbi, rääkisime palju - lõbus oli. Aga nüüd, kevadel, me enam ei rääkinud. Alguses rääkisime vähe ja siis enam mitte üldse. Miks me ei räägi? Ei tea. Ei tea. Ei tea. Olengi tahtnud temalt otse seda küsida, aga jällegi pole olnud sobivat hetke. Kui ta on oma sõbrannadega, siis ei lähe juurde küsima. Ma pole lihtsalt nii julge. Nüüd sai kooliaasta läbi ning tekib jälle küsimus, et millal ma teda näen. Kahju.

Hea ja halb, halb ja hea

Kogu tänast head päeva varjutab üks halb sündmus. Nimelt andis jalgpall, mille ma ostsin kuu aega tagasi, otsad. Mängisime ja siis äkitselt oli pooltühi. Pumpasin täis ja siis oli lausa kuulda, kust õhk välja tuleb. Kahju. Nüüd pole väraval ka enam mõtet. Uut palli ma niipea ka ostma ei hakka.

Aga see jutt selleks.

Ajaloo eksam oli siis täna. Polnudki kõige hullem. Täiesti tuttavad küsimused ja midagi ülikeerulist ka polnud. Arutluses jutt jooksis. Kartsin igatahes hullemat.

Ja kui koju olin jõudnud ja palli mängimas ära käinud ja kitarrimängu harjutanud, siis läksin Facebooki ja sain teade, et ma olen Samsungi võistluse ühes voorus 3. koha saanud. Polegi ammu midagi sellist saavutanud. Võitsin igatahes mingi Samsungi suveniiri komplekti, misiganes sealka poleks.

Järgmine eksam reedel, toda ootan suurte silmadega. Geograafia meeldib, mis teha.

Aga rääkige nüüd endast, muidu mul saab rääkimise isu otsa ning blogi jääb jälle kuuks ajaks tühjalt seisma. Ausalt.

Esimene kord

Just, praegu, täna, on esimene kord, kui ma muretsen mingi eksami pärast nii palju. Lihtsalt ei taha teha seda eksamit; natukene kardan isegi, et väga halvasti läheb.

Jutt käib muidu ajaloo eksamist. Olen õppinud, tundides, eelmine aasta. Õpikutest lugesin ka, aga lugesin palju muude teemade kohta, kuna need pakuvad alati rohkem huvi. Et siis lõppude lõpuks kulubki suurem osa ajast õpikuid lugedes nende teemade peale, mida eksamil ei küsita. Aga loodan, et kõik läheb siiski hästi. Valka peame ka minema selle eksami pärast, kuna meid on ainult 3. Aga mingi 10 peab olema, et enda koolis toimuks.

Teisipäeval on olümpiaadide võitjate autasustamine. Polegi sellisel üritusel ammu käinud, vähemalt mitte sellest ajast saati, kui ainult 1. koha saanuid autasustama hakati.

Reedel geograafia eksam, teen seda kolmandat korda. Aga mitte seepärast, et ma jahin mingisuguseid punkte, ei. Teen seda seepärast, et mulle meeldib geograafia ja see on minu jaoks üpriski lihtne ja iseenesest tulev aine.

Pärast ajalugu ja geograafiat tuleb veel füüsika eksam. Selle jaoks pole praktiliselt veel mitte midagi õppinud. Kuigi mitmed õpetajad on öelnud, et füüsika eksam on kõige raskem ja kõige mahukam.

Üks hea uudis on see, et meie külas toimub jaanipäeva tähistamine 23. juunil. Algselt kahtlustasin, et 22. juunil nagu tavaliselt, aga õnneks pole. Siis saan rahulikult lõpupeol ja lõpupeo peol olla. Sel jaanipäeval korraldan orienteerumist. Viimased 2 aastat olen seda teinud, mulle meeldib. Aga ka sellel aastal pole see nagu tavaline orienteerumine, vaid igas punktis on küsimused, millele tuleb vastata. Valed vastused annavad lisasekundeid juurde. Nii et see, kui kiiresti sa jooksed, ei ole kõige olulisem.

Kroketit teen ka võib-olla, kui inimesed soovivad.

Reedel vaatasin Mariani ja Keidiga Videviku filme, teist ja kolmandat osa. Teist osa olin juba korduvalt näinud, kolmandat mitte. Teine osa venis ja venis ja venis ja venis. Kolmandast ei mäleta suurt midagi. Seal olid mingid noored vampiirid igatahes; ja Jacob ja Bella ja Edward olid kolmekesi telgis jne. Ei saa öelda, et see film mu lemmik oleks. Aga vähemalt oli seltskond hea ja lõbus.

Team Edward olen. Jacob mulle ei meeldi, kuna ta ärritub liiga kiiresti. Edward on mõnus rahulik kutt, ei tee midagi mõtlematut.

Keegi võiks veel külla tulla ja mingit filmi vaadata minuga. Aga Videviku saaga jätaks kõrvale.

Siin on nimekiri filmidest, mida mul pakkuda on. Tegelt neid on veel, nimekiri on aegunud natukene.

Ja üks palve veel: kui sinule meeldivad vanad filmid, siis palun anna sellest mulle teada. Tahaks kedagi sellist inimest kohata.

Vabandust nende ees, kes lootsid, et ma enne kuu lõppu midagi ei kirjuta. Kahjuks te ei saa minuga teha, mida te iganes soovite. Muhahahahaha.

Proovin homme veel kirjutada, siis räägin, kuidas eksamil läks.

Kõike head!

M.M.

Nonii

Kuna inimesed tungivalt soovivad, et ma midagi kirjutaksin, siis tõesti otsustasingi midagi kirjutada.

See postitus on teile, kes seda niiväga ootasid =]

Niisiis, mida ma ikkagi teinud olen? (Vaatan oma eelmise postituse kuupäeva)

Muideks käisin aprilli alguses Hollandis ka, aga sellest pole ma siin midagi eriti rääkinud. Ei räägi kah, kui koolileht millalgi ilmuma peaks, siis sinna kirjutasin, lugege sealt.

Mai alguses oli geograafia vabariiklik olümpiaad. Seal läks hästi, tegin Otepää tüdrukule ära, ainult see mu eesmärk oligi. Haapsalus toimus sellel aastal. Haapsalu on täitsa ilus linnakene, raudteejaam oli ilus, ehitati tsaari jaoks, kui ta Haapsallu puhkama peaks sattuma. Aga irooniline oli see, et ükski tsaar sinna kunagi rongiga ei sattunud.

6-st korrast 5-l olen geograafias vabariiklikku vooru saanud. 7. klass Lähte, 8. klass Narva, 9. klass Suure-Jaani, 10. klass jäi vahele, 11. klass Põltsamaa, 12. klass Haapsalu. Olen tänu olümpiaadile Eestit palju paremini tundma õppinud. Kõige enam meeldis millegi pärast Põltsamaa, see on kuidagi väga heas valguses meelde jäänud. Ju oli siis kõik ideaalne.

Aa, kool sai ka läbi vahepeal. Kahju, väga kahju. Tahaks kooli tagasi, mulle nii meeldib koolipingis istuda, vaba tunne on, ise ei pea midagi tegema. Kooliajal mõtled küll, et see võiks läbi saada, aga hiljem on küll vastupidine tunne. Tutipäeval näitasin videot ka, kes veel näinud pole, vaadake Youtube'st või Facebookist, mis viib ka sinna samma. Laiskade jaoks see link siin. Eksameid on ka mitu olnud vahepeal, 3 on tehtud, 3 veel (ajalugu, geograafia, füüsika). Ära on olnud kirjand, inglise keel, matemaatika. Väga keeruline pole ükski olnud. Kirjandis kirjutasin teemal "Kuidas on kirjandus mõjutanud minu tõekspidamisi?", jutt jooksis.

Igatahes olen muutunud laisemaks: ei õpi eksamiteks väga, eriti kodus olles. Plaanid, mida ma kuid enne kevadet tegin, garaažis tegemiste kohta, pole ka eriti hästi edenenud. Kõige parem stiimul on hetkeline inspiratsioon ja mõttepahvak. Näiteks tegin ma nii valmis jalgpallivärava. Ühel pärastlõunal tuli äkitselt mõte, tunni või paari pärast oli raam valmis ning värav püsti. Mõned päevad hiljem lisandus sinna võrk, mis kahjuks palli väga kinni ei pea. Pean nööri juurde ostma (u. 150 m), aga raha on otsas. Jalgpalli ostsin ka mängimise jaoks. Nüüd oleme mingi 3 nädalat peaaegu iga õhtu vähemalt pool tundi palli tagunud. Mulle ikka meeldib jalgpall.

Aga kuigi võib jääda mulje, et elu on ilus, see seda siiski pole. Tegelikult on, aga kahjuks pole kõik nii roosiline. Kõik mured on seotud teiste inimestega. Näiteks pole ma rääkinud ühe inimesega mitu mitu nädalat. Ma ei tea, miks me ei räägi. Olen mõelnud, aga pole ühtki konkreetset põhjust leidnud. Tahaks temalt küsida, aga pole sobivat hetke leidnud. Tahaks temaga uuesti rääkida.

Kas kellelegi teile, lugejad, meeldivad juhuslikult vanad filmid? Ja vanade all ma ei mõtle 10 aasta taguseid filme, vaid vähemalt 30 või 40 aastat vanu filme. Tahaks hirmsasti mõnd head filmiklassika filmi vaadata, aga kellegagi koos oleks seda märksa huvitavam teha.

Nii, mida ma siis veel räägin? Öelge teie, kommentaarides. Päriselt. Võiksite tagasisidet anda, sest üks põhjus, miks ma nii harva postitan, ongi vähene tagasiside. Tekib tunne, et kirjutan endale seda kõike siin. Nii et öelge kommentaarides, millest teie tahaksite, et mina kirjutaksin. Aga muidu võite niisama ka seal juttu ajada.

Ja kui ma järgmist postitust, mm, ütleme, et kuu lõpuks teinud pole, siis võite minuga teha, mida iganes soovite.

Tsaubakaa!

Saavutus

Saavutasin täna, kell 21:38 midagi sellist, mis tundub esmapilgul mõlemalt poolt vaadates uskumatu.

Ma lõpetasin šokolaadi, mille ma sain enda sünnipäevaks (24. jaanuar 2011), söömise.

See näitab seda, kui väga mulle šokolaad meeldib.

P.S. Täna on 9. mai. Söömiseks kulus 3 kuud, 16 päeva, 9 tundi. (Tegelt avasin selle paar päeva tagasi alles)

Mõte

Valev Elerand on öelnud järgmist: "Toores inimene elab ka toorest elu. Kui eluküpsuse maitse juba suus, siis ihaldatakse elusamat elu."

Mõelge, millist elu teie elate.

Los Campesinos

"And I always get confused,

because in supermarkets they turn the lights off when they want you to leave,

but in discos they turn them on.

And it's always sad to go, but it's never that sad,

because there's only so many places you're guaranteed of getting a hug when you leave.

And then on the way home, it always seems like a good idea to go paddling in the fountain, and that's because it IS a good idea.

And were just like, how rousseau depicts man in the state of nature:

we're undeveloped, we're ignorant, we're stupid, but we're happy."

Muljed ja telgitagused tutipäevast

Täna oli see päev, mil otsa sai kool. Kahju iseenesest, nii hea oli koolis käia. Nüüd ei tee keegi meie eest midagi ära, peame kõik ise tegema.

Mulle meeldis tutipeost see, et kuidagi väga vaba tunne tuli. Polnud midagi, mille pärast muretseda. Tundsin ennast iseendana. Üldjoontes oli kõik hästi, tantsu saime ka vist enam-vähem hästi tehtud, hoolimata sellest, et tund varem me alles esimest korda harjutasime seda koos. Mulle meeldis ka veel pisikestega koos ringmäng ning nende misiganesasjadneedon (ringikujulised ja lilledega, pärjad, vist) jagamine.

Edasi näitasime videot, mille näitamine tuli ka minu arvates hästi välja. Saime tehnika probleemideta ülesse ning vaatamisel polnud ka mingisuguseid tehnilisi viperusi. Panin selle video tegemisse mitmeid mitmeid mitmeid tunde ning tore oli vaadata, kuidas üle 100 inimese naeris. Hea tunne tuli, et nad hindavad midagi, mille nimel olen kõvasti vaeva näinud.

Võib öelda, et terve päev on korda läinud. Kahju on näiteks veel sellest, et enam ei saa koolilõuna ajal Lauri kilde kuulata ja naerda, ei saa hommikuti Piiaga maast ja ilmast rääkida, ei saa iga päev sõpru näha, ei saa... ei saa...

Videosid meie klassist saab näha Youtube's. Kasutage selleks allolevat linki või siis otsige ise videod üles:

http://www.youtube.com/watch?v=I_7dMC1YVu4

http://www.youtube.com/watch?v=Lp5kQB81TBM

Kommentaarid ja arvamused on igati teretulnud.

Empaatia

Kõik sai alguse täna öösel. Nägin unes, et istusin ühe tüdrukuga ühes mitteolulises kohas. Kummalisel kombel polnud see tüdruk, kellega ma päev enne tegelikult koos olin. Unes oli mul hea olla, sest olengi tahtnud selle tüdrukuga suhtlema hakata. Kui ma ärkasin, pidin pettuma, kuna kõik see oli kahjuks uni.

Koolis ma teda ei näinud, nägin teda alles siis, kui kesklinna olin jõudnud. Seal lõpetas tema just ühe telefonikõne, mille ajal ta hoidis peast kinni ning pärast mida ta puhkes nutma (vähemalt mulle paistis nii). Pärast seda läks mul tuju täitsa ära, mõtlesin, et milles asi. Tema juurde ma küsima ei läinud, sest see pole otseselt minu asi, need olid tema isiklikud mured. Aga siiski, mõtlesin temale ja lootsin ja loodan siiani, et kõik on ikkagi korras.

Ma ei tea temast eriti palju midagi. Tean, et ta on särasilme ja üpriski tihti naeratav neiu. Aga kõige olulisem, mis mulle tema juures meeldib, on see, mida ma olen ainult kuulujuttudest kuulnud. Seetõttu olengi tahtnud tegelikult temaga sel teemal juba väga ammu rääkida, kuid kahjuks ei ole olnud sobivat hetke ega piisavalt julgust. Mine sa tea, äkki talle ei meeldi sedasorti küsimus.

Selle postitusega tahan ma näidata seda, et kui lihtsalt ja kui palju võib ühe inimese, keda sa õieti ei teagi, pärast muretseda. Aga pärast seda hakkasin ma muretsema iga noore ning meie kõigi tuleviku pärast. Samal ajal soovisin ka, et oleksin vanem ning mul oleks ressursse, mille abil saaks Tõrva linnas avada kinomaja, tänu millele oleks noortel õhtuti rohkem tegevust ning nad/me ei peaks keelatud tegevustega tegelema.

Adaptatsioon

Enamik päevi meie elus on tähelepandamatud. Nad algavad, nad lõpevad ilma, et neist jääks mõni kestev mälestus. Enamik päevi ei mõjuta meie elu edasist kulgu. 8. aprill oli reede...

Hollandi reis

Sain reisist nii mõndagi teada, aga põhiline on see, et ma nüüd tean, et Eestis on märksa parem elada.

Parandus: Eestis meeldib mulle rohkem elada*

P.S Pilte näete facebookist

Kolmanda veerandi lõpu hinded

"Kui mul oleks miljon krooni"

Selline pealkiri on mul märkmikus ka. Ärge võtke seda sõna-sõnalt. See tähedab seda, et mida ma teeksin, kui ma oleksin jõukas ning raha poleks probleem.

Mõtted on alles värsked. Kindlasti ma reisiksin, sihtpunktidest saab lähemalt lugeda kahest varasemast postitusest.

Aga, mõningad asjad, mida teeksin on järgmised:

• Ehitaksin raudteid. Näiteks oleks väga tore, kui raudtee läheks Valgast läbi Tõrva Viljandisse ning sealt edasi Tallinnasse. Siis saaks rongiga odavamalt reisida.
• Teeksin sellise asja nagu koptertakso. Ehk helistad, et on vaja taksot, ning kohale lendab kopter, mis viib sind soovitud kohta. Aga 10 kilomeetri pärast see lendama ei hakkaks, see oleks ikka pikemate vahemaade jaoks.
• idesk ehk puutetundlikud koolilauad koolidesse. Sellest olen ka lähemalt kirjutanud ühes eelnevas postituses ning Youtubes on üks demonstreeriv video ka üleval.
• Üks unistus on veel korda teha Tõrva kinomaja ning see uuesti avada, et noortel oleks õhtuti rohkem tegevust. Ise mäletan, kui kinomaja veel avatud oli, ning seal oli väga vahva filme vaadata.
• Rajaksin filmiettevõtte Käkk Productions, mis on sõbraga välja mõeldud firmanimi, mida tema eriti enam ei kasuta, küll aga mina kasutan. See ettevõte teeks kõvasti filme.

Need on põhilised unistused, mida ma tahaksin täide viia ning teisi inimesi nendega aidata. Eks mul ole veel unistusi, kuid kõik ei vääri mainimist.

Aitäh kuulamast! ;)

Need on põhilised unistused, mida ma teiste inimeste jaoks teeksin. Et oma rikkust suurendada, ostaksin ma aktsiaid (näiteks Google'i aktsiaid).