Lõpp on lähedal

Just nii ta on, jäänud on ainult 3 päeva. Eile jõudis pärale, et ma lähen pikaks ajaks ära. Varem nagu ei mõelnudki väga sellele. Aga mis seal ikka, minna tuleb, olen valmis.

Aga mõtlesin, et kirjutan, mida ma nende 5 kuuga, mis ma kodus olen olnud, teinud olen. 5 kuud seepärast, et aprilli lõpus saime me koolist vabaks ja nüüd on septembri lõpp.
Aga võin öelda, et igav mul ei olnud, vastupidi. Peaaegu alati leidsin endale tegevust.

Niisiis. Eks vabaduse alguses oli kõigepealt eksamiperiood, mis möödus ka suhteliselt muretult. Jaanipäeval korraldasin orienteerumist, mis tuli ka vist täiesti kenasti välja, samuti kroket.

Jaanipäevaks sain ka valmis Eesti lipu, millest on mul olemas üks varem postitus piltidega siin.
Siis suve alguse poole tegin ühe pisema mudellennuki, millest on pildid olemas siin. Hiljem tegin ka ühe lennuki, täpsemalt kosmoselaeva, selle pildid on olemas siin.
Ja kui ma sain teada, et ma lennukooli sisse ei saanud, siis läks lennukite tegemise isu üle.

Vahepeal oli ka laulupidu, millest olen ka juba vist rääkinud. Seal oli tore.

Üks plaan oli ka valmis saada oma leiutis, aga kuna ma nägin enne suve telerist samalaadseid leiutisi, siis läks mul ka selle tuju üle. Teiseks põhjuseks oli rahapuudus: nimelt maksavad magnetid liiga palju, et neid nii lihtsalt osta.
Võrkkiige ostsin ka endale, aga kahjuks polnud seda kuskile mul üles panna, praegu ta seisab garaažis.

Energia teema on mind juba pikka aega paelunud. Juba väga noorelt mõtlesin ma, et kuidas saaks toota elektrit/soojust nii, et me kahjustaks vähem loodust. Sellest ajendatult ma ehitasingi, või vähemalt proovisin ehitada tuulegeneraatorit. Alguses oli jama generaatoriga, sest seda mul polnud ja tavalist ratta dünamod ka kuskilt ei leidnud. Lõpuks sain ka selle tellitud. Aga dünamo oli liiga väike, et suuremat elektripirni põlema saada. Lõpuks leidsin garaažst suurema elektrigeneraatori, mis ka väga suurt pirni põlema ei pannud. Aga asi töötab ning kui kunagi oma kodu soetan, siis tahaks kindlasti üht generaatorit endale, et ise rohelist elektrit toota.

Pärast seda tuli mõte proovida valmis teha üks vee jõul liikuv igiliikur. Pilti näeb siit. Aga sellega oli selline lugu, et materjali puudus oli. Niisiis otsustasin lihtsalt proovida valmistada Archimedese kruvi, mida näeb ka sellel pildil. See on selline süsteem, mille abil liigub vesi alt üles. Ostsin selle jaoks 3m voolikut ning panin selle spiraalselt PVC toru külge. Töötas täitsa hästi.

Veel olen suve jooksul korduvalt väikese Voldi mängutraktorit parandanud. Esisild laguneb ära, tal selline suur traktor, millega ta mööda põlde ja kraave rallib. Aga poisile meeldib selline asi ja mis seal ikka, ära tuleb parandada.

Suve lõpu poole tuli mõte korda teha üks paat, mis seisis ühe sõbra garaažiz. Paikasin paari silikoniga, mida läks päris mitu purki. Kuid lõpuks lekkis paat ikka ning pikalt jõe peal olla ei saa. Rääkimata kahekesi paadis olemisest.

Mingi aeg hakkasime Greete motelli juures korvpalli mängimas käima. Enne seda pildusin palli kooli staadioni juures, kui Martin trenni tegi. Hiljem hakkasin ise ka jooksmas käima. Täitsa mõnus on joosta. Korvpall on ka rohkem meeldima hakanud, eelmise suvega ei anna võrreldagi. Greetes käisime ratastega, kooli juures trennis ka. Rattaga sai ka see suvi väga palju sõidetud. Varem oli nii, et kui vaja linna minna, siis lootsid, et saad autoga. Aga nüüd, kui vaja minna oli, olid juba ratta seljas ja polnud probleemi. Linn pole ju tegelikult kaugel.

Keset suve olid siin ka Mariel ja Liina, küll samal ajal, küll korda mööda. Nad tõid ka meie elule siin värvi juurde. Emily oli meie juures suvel, temaga on alati midagi teha, vahel isegi liiga palju.

Ja nüüd viimased päevad olen garaažis teinud valmis 2 vibu. Üks suurem, teine väiksem. Suuremaga lasen oma 50 meetrit ära. Õpetus, mille järgi tegin, ütles, et max 20m, aga säh sulle.




Arvan, et ma enam ei jahu oma tegemistest. Paljuks läheb. Ja kui keegi arvab, et ma suvi läbi muud ei teegi, kui istun omaette garaažis, siis see kindlasti nii pole. Ärkan tavaliselt kell 9 ja 10-st lähen garaaži, olen seal paar tundi ja siis teen ülejäänud päeva midagi muud. Eks ole ka erandeid, aga nii palju ma seal ka ei ole, ainult vahel harva. Mulle meeldib muidu vara ärgata, sest nii mõnus tunne on, kui ärkad vara, lähed õue, teed palju ära ja siis avastad, et kell on alles nii vähe ja terve päev on veel ees.

Aga jah, nüüd ootab mind ees sõjavägi. Enne jõule vist üldse koju ei saa, pole kindel. Talvel peame lumehanges magama. Arvan, et tuleb 8 põnevat kuud. Nii et blogipostitusi pole küll lootma mõtet jääda. Küll nad ka tagant järgi kunagi tulevad.


Ja kui teil jahedatel sügisõhtutel midagi teha pole, siis soovitan teile mõningaid lehekülgi, mille seltsis ma mitmeid õhtuid veetnud olen.

http://failblog.org  -  lehekülg, kus on kokku kogutud ebaõnnestumised, naljakad pildid ja videod, ütlused jms.
http://memebase.com - lehekülg, kus on kokku kogutud meemid. Meemid on laused, pildid, väljendid vms, mis levib inimeselt inimesele, levib inimeste seas. Meemideks on näiteks slängisõnad, planking, Chuck Norrise naljad kui ka trollface ning forever alone. Neid on palju. Sellel lehel näeb neid ja saab ka kõvasti naerda.
http://thisisnthappiness.com - neile, kes on huvitatud fotograafiast ja fotokunstist. Sellel lehel on pildid ja väheke teksti. Mõni on lausa väga motiveeriv.
http://did-you-kno.tumblr.com - nagu ka nimi ütleb, sisaldab see lehekülg erinevaid huvitavaid fakte.

YouTube on ka tore koht aja veetmiseks. Seal on ka mitmeid kanaleid, mida ma tihti külastan. Põhilised on aga http://www.youtube.com/user/12Medbe ja http://www.youtube.com/user/ImprovEverywhere. Üks on telešõu kanal, teine improvisatsiooni tegevate inimeste kanal (vms).

Head sügist ja talve!

Lõppu veel selle aasta parim avastus muusikamaailmas, aga võib-olla ka selle elu parim avastus:

Lipu lugu

Mu 12. õppeaasta 1. veerandi viimane päev oli pilves, tuuline, jahe. Siis, kui vaheaeg oli juba alanud, läksin mina metsa. Õieti pisikesse metsatukka, et sealt leida ligi 3-meetrine puu, mis oleks sirge ja väheste oksakohtadega. Leidsin 2 sellist puud, saagisin maha, laasisin ära, viisin garaaži; järgmine päev koorisin. Järgmisel päeval avastasin ka, et need 2 puud polegi nii sirged, kui esmapilgul paistsid. See tähendas, et pidin minema teise metsa, kus puid rohkem. Seda tegingi, käisin seal korduvalt. Marian oli ka kaasas. Sealt sain veel 3 puud, mis olid sirgemad kui kaks eelmist. Koorisin ka need ära ning jätsin nad talveks garaaži kuivama.

Kui kätte oli jõudnud kevad, olin ma oma oktoobrikuuse plaani suhtes skeptiline. Mõtlesin, et kas ikka teha seda, mida ma tahtsin teha. Alguses lõingi käega, kuna avastasin, et oksakohtade eemaldamine ja puu siledaks tegemine nõuab suuri pingutusi. Kuid ma mõõtsin siiski kõik puud üle ja valisin välja ühe, mis sobiks kõige paremini.

Ülejäänud nelja ootas teine saatus: nendest tuli jalgpallivärav, mis praegu küll kasutult seisab, kuna pall läks katki.

Ja ühel päeval mingit muud asja tehes avastasin, et oksakohti on tegelikult lihtne eemaldada. Kasutada tuli ainult haamrit ja nuga. Võtsingi kätte ja hakkasin pihta, mõne aja pärast oli valmis. Siis oli aga häda jälle selles, et mõnest kohast võtsin liiga palju ära ja puu jäi nö lohku. Aga mul oli olemas lahendus: katsin sellised kohad puul kipsiga, mis tõesti

aitas (v.a üks koht, kus põrutuse tõttu kips maha tuli).

Seejärel värvisin puu, mis oli nüüdsek u. 2 meetrit ja 50 sentimeetrit pikk, valgeks. Nii ta seisis nädala või kaks. Edasi oli vaja riidest osa lipule, selle taga kõik seisiski. Oli vaja sattuda poodi, kuid kahjuks ma ei sattunud või polnud linnas olles see meeles. Paar päeva tagasi sattusingi ning avastasin, et see maksab 25 eurot. Minu jaoks liiga suur raha.

Kui koju olin jõudnud, läksin ema "kangalao" kallale ning leidsingi sealt sobivat värvi kangatükid ning neid oli ka sobivas koguses. Lõikasin nad parajateks tükkideks.

Järgmine päev viis ema need tükid oma töö juurde (ta on õmbleja) ja õmbles need kokku ning tegi ääred ilusaks. Täna ma õmblesin ühe lisatüki külge, mille abil see puuv

arda külge panna. Tuli enam-vähem hästi välja.

Ja valmis ta oligi.

Nonii

Kuna inimesed tungivalt soovivad, et ma midagi kirjutaksin, siis tõesti otsustasingi midagi kirjutada.

See postitus on teile, kes seda niiväga ootasid =]

Niisiis, mida ma ikkagi teinud olen? (Vaatan oma eelmise postituse kuupäeva)

Muideks käisin aprilli alguses Hollandis ka, aga sellest pole ma siin midagi eriti rääkinud. Ei räägi kah, kui koolileht millalgi ilmuma peaks, siis sinna kirjutasin, lugege sealt.

Mai alguses oli geograafia vabariiklik olümpiaad. Seal läks hästi, tegin Otepää tüdrukule ära, ainult see mu eesmärk oligi. Haapsalus toimus sellel aastal. Haapsalu on täitsa ilus linnakene, raudteejaam oli ilus, ehitati tsaari jaoks, kui ta Haapsallu puhkama peaks sattuma. Aga irooniline oli see, et ükski tsaar sinna kunagi rongiga ei sattunud.

6-st korrast 5-l olen geograafias vabariiklikku vooru saanud. 7. klass Lähte, 8. klass Narva, 9. klass Suure-Jaani, 10. klass jäi vahele, 11. klass Põltsamaa, 12. klass Haapsalu. Olen tänu olümpiaadile Eestit palju paremini tundma õppinud. Kõige enam meeldis millegi pärast Põltsamaa, see on kuidagi väga heas valguses meelde jäänud. Ju oli siis kõik ideaalne.

Aa, kool sai ka läbi vahepeal. Kahju, väga kahju. Tahaks kooli tagasi, mulle nii meeldib koolipingis istuda, vaba tunne on, ise ei pea midagi tegema. Kooliajal mõtled küll, et see võiks läbi saada, aga hiljem on küll vastupidine tunne. Tutipäeval näitasin videot ka, kes veel näinud pole, vaadake Youtube'st või Facebookist, mis viib ka sinna samma. Laiskade jaoks see link siin. Eksameid on ka mitu olnud vahepeal, 3 on tehtud, 3 veel (ajalugu, geograafia, füüsika). Ära on olnud kirjand, inglise keel, matemaatika. Väga keeruline pole ükski olnud. Kirjandis kirjutasin teemal "Kuidas on kirjandus mõjutanud minu tõekspidamisi?", jutt jooksis.

Igatahes olen muutunud laisemaks: ei õpi eksamiteks väga, eriti kodus olles. Plaanid, mida ma kuid enne kevadet tegin, garaažis tegemiste kohta, pole ka eriti hästi edenenud. Kõige parem stiimul on hetkeline inspiratsioon ja mõttepahvak. Näiteks tegin ma nii valmis jalgpallivärava. Ühel pärastlõunal tuli äkitselt mõte, tunni või paari pärast oli raam valmis ning värav püsti. Mõned päevad hiljem lisandus sinna võrk, mis kahjuks palli väga kinni ei pea. Pean nööri juurde ostma (u. 150 m), aga raha on otsas. Jalgpalli ostsin ka mängimise jaoks. Nüüd oleme mingi 3 nädalat peaaegu iga õhtu vähemalt pool tundi palli tagunud. Mulle ikka meeldib jalgpall.

Aga kuigi võib jääda mulje, et elu on ilus, see seda siiski pole. Tegelikult on, aga kahjuks pole kõik nii roosiline. Kõik mured on seotud teiste inimestega. Näiteks pole ma rääkinud ühe inimesega mitu mitu nädalat. Ma ei tea, miks me ei räägi. Olen mõelnud, aga pole ühtki konkreetset põhjust leidnud. Tahaks temalt küsida, aga pole sobivat hetke leidnud. Tahaks temaga uuesti rääkida.

Kas kellelegi teile, lugejad, meeldivad juhuslikult vanad filmid? Ja vanade all ma ei mõtle 10 aasta taguseid filme, vaid vähemalt 30 või 40 aastat vanu filme. Tahaks hirmsasti mõnd head filmiklassika filmi vaadata, aga kellegagi koos oleks seda märksa huvitavam teha.

Nii, mida ma siis veel räägin? Öelge teie, kommentaarides. Päriselt. Võiksite tagasisidet anda, sest üks põhjus, miks ma nii harva postitan, ongi vähene tagasiside. Tekib tunne, et kirjutan endale seda kõike siin. Nii et öelge kommentaarides, millest teie tahaksite, et mina kirjutaksin. Aga muidu võite niisama ka seal juttu ajada.

Ja kui ma järgmist postitust, mm, ütleme, et kuu lõpuks teinud pole, siis võite minuga teha, mida iganes soovite.

Tsaubakaa!

Vabadus on tunnetatud paratamatus

Seda rääkis mõned päevad tagasi meile me eesti keele õpetaja. Ütles, et filosoofias tähendab vabadus just seda. Lahtiseletatult tähendab see seda, et inimene on vaba siis, kui ta mõtleb ebameeldivad asjad endale meeldivaks; leiab kõiges midagi head ja positiivset. Teab, mis on paratamatu ja mida ei saa muuta, ning lepib sellega.

Selle ülemise jutu kirjutasin nädal ja üks päev tagasi.

Nüüd on teised lood, mõtted, unistused.

Kui kõik hästi läheb, siis lähen aprillis Hollandisse. Ühel sealsel koolil on avatud uste päevad, teeb põhimõtteliselt välja reisi. Täiega hea! (Y) Saaks ka Eestist välja üle pika aja.

Aga jah, suurt midagi pole toimunud vahepeal. Viimased õhtud olen olmekeemiaks lõhkeainetest esitlust teinud. See tuleb päris pikk... iga lõhkeaine järel on videod (min. 2 minutit). Dünamiidi video tuli peaaegu 7 minutit.

Teisipäevaks on luuletus pähe vaja õppida. Ootan seda juba, lahe luuletus on. Täiega kergelt jäi pähe ka: 20 minutit max hoidsin seda paberit ees.

Reedel käisin Valgas, käisime Bauhofis (või kuidas seda kirjutatakse). Tegime seal 2 ostu, mille üle on mul väga hea meel. Pole ammu ühegi ostetud kauba üle nii õnnelik olnud. Kui kedagi huvitab, siis need kaks asja olid akutrell ja elektriline tikksaag. Niipea, kui lumi ära sulab, hakkan igasuguseid asju meisterdama.

Viimasel ajal on blogi täitmise isu ära kadunud. Üldse ei ole tuju siia midagi kirjutada. Teised kirjutavad ka järjest vähem... Ju siis on inimestel nii kiire kogu aeg. Mul pole kiire, aga siiski ei kirjuta siia eriti. Võib-olla seepärast, et ma tavaliselt ei jahu oma tegemistest ning millegi arutleva kirjutamiseks pole ainest. Küll see ka kunagi tuleb.

Arvan, et praeguseks aitab. Järgmine kuu jälle!

Ootan kevadet

Sügisest saadik on hunnik ideesid tulnud, mida ma sooviksin kevadel ja suvel teoks teha.

1. Lipuvarras - käisin sügisel 5 korda metsas, et sobiva pikkuse ja jämedusega puu tuua. Loodan, et mõni sobiv ikka tuli. Garaaž on praegu pikki puid täis.

2. Lennuk - suvel tegin ühe mudellennuki. Nüüd tuli veel üks mõte. Teen veel ühe lennuki, aga nüüd teistmoodi ja suurema. Kõigepealt teen karkassi valmis ning sinna ümber panen midagi.

3. Laev - pärast esimese lennuki tegemist tuli mõte teha laev. Samas stiilis teen: puuhalust lõikan aluse välja, ülejäänud osad liimin juurde.

4. Leiutis - sellel suvel tahaksin oma masina ka valmis saada. 2 aastat on peaaegu täis juba.

5. Orienteerumine - jaanipäevaks on vaja jälle orienteerumist teha. Esimene aasta pidi lihtsalt numbreid vaatama, eelmine aasta pidi ka mõistusega midagi tegema. Ei tea veel, mis sellel aastal saab.

6. Traktor - ühe väikse poisi traktori pean ära parandama. Sügisel oli see küll lootusetult katki, aga nüüd hiljuti tuli üks mõte sellega seoses.

7. Võrkkiik - emale ei meeldinud mõte võrkkiik aiamaale panna. Nüüd pean garaaži kõrvale panema, aga nii, et saaks pärast igat kasutamist kokku panna.

8. Sügisel garaaži viidud laua pean korda tegema. See on praegu pealt katki ja konarlik, vaja oleks siledaks teha.

Isiklikult ootan praegu traktori parandamist kõige rohkem. Võrkkiiges oleks hea lesida, seda tahaks ka.

Kindlasti on veel midagi, hetkel kahjuks ei meenu.