Jõudsin täna linna. Läksin raamatupoodi, kuna mul oli kõvasti aega. Esmalt vaatasin "Maa ja ilma" DVD hinda. Ja seejärel... seejärel nägin raamatut, mis mu emotsionaalsesse šokki viis. Nimelt seal oli mustade kaantega, punases kirjas raamat... Raamat, mida ma kunagi laenutada tahtsin, kuid raamatukogus seda polnud, sest polnud veel eestikeelseks tõlgitud. Kõigepeal vaatasin seda raamatut, ei avanud. See raamat oli vägev. Tegemist oli Dante Aligieri raamatuga "Jumalik komöödia". Ma pean seda raamatut üheks võimsamaks üldse läbi aegade. Lugesin veidi, huvitav oli, mis sellest, et see värssides kirjutatud on. Vaatasin hinda (39€), mõtlesin, et võiks osta... aga ei ostnud. Siis panin raamatu käest ära ja läksin poest minema. Oleks olnud kohatu veel mingit raamatut avada pärast seda...
Aga jah, pärast seda vaatasin lahedat vihmasadu ja ajasin Edwardiga juttu. Siis ******** üht inimest. Tärnid on seepärast, et see on saladus. Tuli üks idee, mida lähiajal tahan täiesti teostada.
P.S. See postitus on juubelipostitus. Mõtlesin, märgin ära, kuna see on üsna kombeks mõnel pool. Nimelt on see 101. postitus, mis on minu arvates suurem juubel kui 100.
No comments:
Post a Comment