Teisipäevaõhtused mõtted

Täna oli filmiõhtu. Esimene minu poolt korraldatud filmiõhtu. Väga hullusti ei läinudki. Paar asja oleks võinud teisiti olla (inimesed võiksid esimese korraga aru saada, mida neilt tahetakse ning et ei peaks kümme korda ütlema, et nüüd tollel päeval on see ja sina pead seda tegema). Inimesi oleks võinud rohkem olla, aga Risto ütles, et selline arv on täitsa tavaline. Step Up 3-e tahtsid sügisese küsitluse ajal näha 50 inimest. Kohal oli vähem kui 20.

Õnneks on nüüd filmiõhtu korraldatud ja saab selle nimekirjast maha tõmmata ja kergemini hingata. Kes järgmist filmi pakkuda tahab ning ka päeva, siis olen üks suur kõrv.

Teise asjana sain küsitud õpetajalt küsimused intervjuu jaoks. Vene keele tunniks peame intervjuu tegema ning täna sain küsimused ära küsitud. Nüüd on vaja vastused ilusti ümber kirjutada ja mis kõige hullem, vene keelde tõlkida. Tahab keegi aidata?

Nüüd jääb veel teha balli jaoks kooli tutvustav video, olmekeemia jaoks esitlus, perekonnaõpetuse jaoks elu lugu (pildid A3 paberile, mis lähevad stendile üles), raamat lugeda.

Tahtsin enne filmiõhtut raamatut klassis lugeda natukene. Saatsin Marelile sõnumi, et mida ta teeb ja kus ta on, selle mõttega, et ma olin üksi seal klassis, kahekesi oleks huvitavam olnud. Ja just sel hetkel tuli klassi Eike ning ma ei saanud raamatut lugeda. Aga pole hullu, 2 nädalat on aega veel.

Olen viimasel ajal kolmapäevast kunstistuudiot ootama hakanud. Esiteks seepärast, et mulle meeldib käesolev töö ning teiseks seepärast, et Teve hakkas käima seal, kellega on kõvasti huvitavam seal olla kui muidu, ning mõned uued näod hakkasid ka seal käima.

Eile käis meie koolis üks mustanahaline korvpallur. Ta oli hästi pikk. Esimene mustanahaline korvpallur, kes Eestis mängima hakkas. Ta oli hästi huvitav inimene. Ütles, et oskab korvpalli hästi mängida. Loetles riike, kus ta käinud on (L-Ameerika riigid näiteks) ning ütles, et pole ühegi lennupileti eest pidanud maksma. Lisaks tuli see tüüp (Chris Moore oli vist nimi) Tartus siia bussiga, mis oli tore üllatus. Ta suhtles meiega väga vabalt ning tal oli palju tarka rääkida elust ning sellest, kuidas oma unistusteni pürgida.

Oma füüsikaolümpiaadi tulemusi ma ikka ei tea. Õpetaja ütles, et see inimene kes saatma neid pidi, et tal läheb kogu aeg kõige saatmisega kaua aega. Ta ei saa eriti hakkama selle asjaga.

Päeval olin kuidagi unine ja kurnatud. Ei jõudnud midagi teha, eriti enne matemaatika tundi. Sööklas läks tunne paremaks. Maru huvitav magustoit oli täna - rosinakukkel. Nad unustasid vist kreemi panna vahele, siis oleks vastlakukkel olnud.

Vahetevahel on vahede vaheliste vahede vahel vahed vahel. - öelge seda kõva häälega.