Viha

Siin maailmas pole palju neid asju, mida ma vihkaks. Kindlasti on palju seda, mis mulle lihtsalt ei meeldi. Viha ning vihastamine pole minu jaoks igapäevased asjad. Vihastan väga harva. Viimati sain vihaseks bioloogia õpetaja peale, aga see viha oli 5 minuti pärast läinud.

Ühtegi inimest ma otseselt ei vihka, kuid on inimesi, kes mulle sugugi ei meeldi või väga ebameeldivad on. Nimesid ma ei nimeta. Põhiliselt on 2 inimest, kes ikka aeg-ajalt väga vastumeelsed on. Üks nendest räägib palju ja väga palju. Ei lase rahus olla, alatasa targutab. Teine inimene targutab ka palju ning on liiga kriitiline ja leiab alati teiste vigu, kuid mitte häid omadusi. Lisaks on teine inimene ka väga isekas.

Erinevates tegevustest vihkan ma väga suitsetamist. Iga kord, kui näen, et keegi seda teeb, või kuulen, et keegi suitsetab, langeb minu arvamus sellest inimesest kohe nulli lähedale. Suitsetamisele mõeldes tuleb alati vastikuse tunne.

Teine selline tegevus on alkoholi tarbimine. Samuti langeb arvamus inimesest koheselt, kui olen teada saanud, et ta joonud on.

Suitsetamine ja alkohol on ühed kõige mõttetumad tegevused üldse, mis olemas on. Need ei too mitte mingit kasu. Hetkeline rahulolu ning rahulduse tunne ongi ainult hetkeline. Mõne aja pärast tahad seda uuesti tunda ning siit saabki alguse sõltuvus. Alkohol ja tubakas on kasutud.

Aga kõige rohkem vihkan ma vihastamist. See, kui mõni inimene saab põhjuseta vihaseks ning hakkab karjuma, teeb mulle lihtsalt nalja. Üks klassivend on selline, peaaegu iga päev saab tema nõrkade närvide peale naerdud. Tegelikult pole selline käitumine üldse naljakas, aga siiski, see, et kui kergesti ta ärritub, pakub lihtsalt nalja.