Mu esimene klassijuhataja oli Krista Hansen. Ta oli tegelikult väga hea õpetaja. Mõne arvates mitte, sest ta oli väga range. Võib-olla isegi liiga range... Igatahes oli ta muidu väga tore ja sõbralik õpetaja, aga ainult seni, kuni nägi, et kellelgi on kodune töö tegemata. Siis pistis lõugama. Mulle ta siiski meeldis, ta on üks rangemaid õpetajaid, kes mul on olnud, ning see on ainult hea. Sai kohe alguses korraliku distsipliini ja austuse õpetajate vastu. Tema oli klassijuhataja Patküla põhikoolis.
Patküla põhikoolis oli õpetajaks veel ka Maie Kala. Tema andis muusikat. Ei saa öelda, et ta poleks mulle meeldinud, aga koerustükke sai ikka tehtud. Tegelikult oli ta tore ja rõõmsameelne õpetaja, kes tegi oma tööd suure huvi ja tõsidusega. Temast jäävad ikka head mälestused.
Inglise keelt andis meile 3. klassis Elena Kõverik, kes oli ühtlasi ka õppealajuhataja. Teda pidasid enamus õpilased kooli parimaks õpetajaks. Ta polnud kuri, sai lastega hästi läbi, oli sõbralik ja leebe, kuid siiski oskas korda hoida. Mäletan, et ühe korra ta sai meie peale pahaseks, väga pahaseks, ja karjus kõvasti. See õnneks lahenes ilusti.
Kehalise õpetajaks oli meil Lea Laaneväli. Ta meeldis ka kõigile, sest ta oli noor, rõõmsameelne ja sõbralik. Ta oskas ka kehalise tunnid huvitavaks teha, igav ei olnud. Pärast Patküla kooli pole tema mulle rohkem tunde andnud, v.a mõned asendatud kehalise tunnid. Aga läbi olen ma temaga alati hästi saanud.
Veel mäletan Patküla koolist direktor Aado Kaasikut, raamatukogutädi, kes oli ka supertore ning kes mängis jõulude ajal jõuluvana asemel euromemme. Kindlasti on neid veel, keda mäletan ning kes Tõrva gümnaasiumisse edasi ei tulnud.
Aga nendest õpetajatest, kes Tõrva gümnaasiumis mulle tunde on andnud, räägin ma mõni teine kord.
No comments:
Post a Comment