Hea ja halb, halb ja hea

Kogu tänast head päeva varjutab üks halb sündmus. Nimelt andis jalgpall, mille ma ostsin kuu aega tagasi, otsad. Mängisime ja siis äkitselt oli pooltühi. Pumpasin täis ja siis oli lausa kuulda, kust õhk välja tuleb. Kahju. Nüüd pole väraval ka enam mõtet. Uut palli ma niipea ka ostma ei hakka.

Aga see jutt selleks.

Ajaloo eksam oli siis täna. Polnudki kõige hullem. Täiesti tuttavad küsimused ja midagi ülikeerulist ka polnud. Arutluses jutt jooksis. Kartsin igatahes hullemat.

Ja kui koju olin jõudnud ja palli mängimas ära käinud ja kitarrimängu harjutanud, siis läksin Facebooki ja sain teade, et ma olen Samsungi võistluse ühes voorus 3. koha saanud. Polegi ammu midagi sellist saavutanud. Võitsin igatahes mingi Samsungi suveniiri komplekti, misiganes sealka poleks.

Järgmine eksam reedel, toda ootan suurte silmadega. Geograafia meeldib, mis teha.

Aga rääkige nüüd endast, muidu mul saab rääkimise isu otsa ning blogi jääb jälle kuuks ajaks tühjalt seisma. Ausalt.

Esimene kord

Just, praegu, täna, on esimene kord, kui ma muretsen mingi eksami pärast nii palju. Lihtsalt ei taha teha seda eksamit; natukene kardan isegi, et väga halvasti läheb.

Jutt käib muidu ajaloo eksamist. Olen õppinud, tundides, eelmine aasta. Õpikutest lugesin ka, aga lugesin palju muude teemade kohta, kuna need pakuvad alati rohkem huvi. Et siis lõppude lõpuks kulubki suurem osa ajast õpikuid lugedes nende teemade peale, mida eksamil ei küsita. Aga loodan, et kõik läheb siiski hästi. Valka peame ka minema selle eksami pärast, kuna meid on ainult 3. Aga mingi 10 peab olema, et enda koolis toimuks.

Teisipäeval on olümpiaadide võitjate autasustamine. Polegi sellisel üritusel ammu käinud, vähemalt mitte sellest ajast saati, kui ainult 1. koha saanuid autasustama hakati.

Reedel geograafia eksam, teen seda kolmandat korda. Aga mitte seepärast, et ma jahin mingisuguseid punkte, ei. Teen seda seepärast, et mulle meeldib geograafia ja see on minu jaoks üpriski lihtne ja iseenesest tulev aine.

Pärast ajalugu ja geograafiat tuleb veel füüsika eksam. Selle jaoks pole praktiliselt veel mitte midagi õppinud. Kuigi mitmed õpetajad on öelnud, et füüsika eksam on kõige raskem ja kõige mahukam.

Üks hea uudis on see, et meie külas toimub jaanipäeva tähistamine 23. juunil. Algselt kahtlustasin, et 22. juunil nagu tavaliselt, aga õnneks pole. Siis saan rahulikult lõpupeol ja lõpupeo peol olla. Sel jaanipäeval korraldan orienteerumist. Viimased 2 aastat olen seda teinud, mulle meeldib. Aga ka sellel aastal pole see nagu tavaline orienteerumine, vaid igas punktis on küsimused, millele tuleb vastata. Valed vastused annavad lisasekundeid juurde. Nii et see, kui kiiresti sa jooksed, ei ole kõige olulisem.

Kroketit teen ka võib-olla, kui inimesed soovivad.

Reedel vaatasin Mariani ja Keidiga Videviku filme, teist ja kolmandat osa. Teist osa olin juba korduvalt näinud, kolmandat mitte. Teine osa venis ja venis ja venis ja venis. Kolmandast ei mäleta suurt midagi. Seal olid mingid noored vampiirid igatahes; ja Jacob ja Bella ja Edward olid kolmekesi telgis jne. Ei saa öelda, et see film mu lemmik oleks. Aga vähemalt oli seltskond hea ja lõbus.

Team Edward olen. Jacob mulle ei meeldi, kuna ta ärritub liiga kiiresti. Edward on mõnus rahulik kutt, ei tee midagi mõtlematut.

Keegi võiks veel külla tulla ja mingit filmi vaadata minuga. Aga Videviku saaga jätaks kõrvale.

Siin on nimekiri filmidest, mida mul pakkuda on. Tegelt neid on veel, nimekiri on aegunud natukene.

Ja üks palve veel: kui sinule meeldivad vanad filmid, siis palun anna sellest mulle teada. Tahaks kedagi sellist inimest kohata.

Vabandust nende ees, kes lootsid, et ma enne kuu lõppu midagi ei kirjuta. Kahjuks te ei saa minuga teha, mida te iganes soovite. Muhahahahaha.

Proovin homme veel kirjutada, siis räägin, kuidas eksamil läks.

Kõike head!

M.M.

Nonii

Kuna inimesed tungivalt soovivad, et ma midagi kirjutaksin, siis tõesti otsustasingi midagi kirjutada.

See postitus on teile, kes seda niiväga ootasid =]

Niisiis, mida ma ikkagi teinud olen? (Vaatan oma eelmise postituse kuupäeva)

Muideks käisin aprilli alguses Hollandis ka, aga sellest pole ma siin midagi eriti rääkinud. Ei räägi kah, kui koolileht millalgi ilmuma peaks, siis sinna kirjutasin, lugege sealt.

Mai alguses oli geograafia vabariiklik olümpiaad. Seal läks hästi, tegin Otepää tüdrukule ära, ainult see mu eesmärk oligi. Haapsalus toimus sellel aastal. Haapsalu on täitsa ilus linnakene, raudteejaam oli ilus, ehitati tsaari jaoks, kui ta Haapsallu puhkama peaks sattuma. Aga irooniline oli see, et ükski tsaar sinna kunagi rongiga ei sattunud.

6-st korrast 5-l olen geograafias vabariiklikku vooru saanud. 7. klass Lähte, 8. klass Narva, 9. klass Suure-Jaani, 10. klass jäi vahele, 11. klass Põltsamaa, 12. klass Haapsalu. Olen tänu olümpiaadile Eestit palju paremini tundma õppinud. Kõige enam meeldis millegi pärast Põltsamaa, see on kuidagi väga heas valguses meelde jäänud. Ju oli siis kõik ideaalne.

Aa, kool sai ka läbi vahepeal. Kahju, väga kahju. Tahaks kooli tagasi, mulle nii meeldib koolipingis istuda, vaba tunne on, ise ei pea midagi tegema. Kooliajal mõtled küll, et see võiks läbi saada, aga hiljem on küll vastupidine tunne. Tutipäeval näitasin videot ka, kes veel näinud pole, vaadake Youtube'st või Facebookist, mis viib ka sinna samma. Laiskade jaoks see link siin. Eksameid on ka mitu olnud vahepeal, 3 on tehtud, 3 veel (ajalugu, geograafia, füüsika). Ära on olnud kirjand, inglise keel, matemaatika. Väga keeruline pole ükski olnud. Kirjandis kirjutasin teemal "Kuidas on kirjandus mõjutanud minu tõekspidamisi?", jutt jooksis.

Igatahes olen muutunud laisemaks: ei õpi eksamiteks väga, eriti kodus olles. Plaanid, mida ma kuid enne kevadet tegin, garaažis tegemiste kohta, pole ka eriti hästi edenenud. Kõige parem stiimul on hetkeline inspiratsioon ja mõttepahvak. Näiteks tegin ma nii valmis jalgpallivärava. Ühel pärastlõunal tuli äkitselt mõte, tunni või paari pärast oli raam valmis ning värav püsti. Mõned päevad hiljem lisandus sinna võrk, mis kahjuks palli väga kinni ei pea. Pean nööri juurde ostma (u. 150 m), aga raha on otsas. Jalgpalli ostsin ka mängimise jaoks. Nüüd oleme mingi 3 nädalat peaaegu iga õhtu vähemalt pool tundi palli tagunud. Mulle ikka meeldib jalgpall.

Aga kuigi võib jääda mulje, et elu on ilus, see seda siiski pole. Tegelikult on, aga kahjuks pole kõik nii roosiline. Kõik mured on seotud teiste inimestega. Näiteks pole ma rääkinud ühe inimesega mitu mitu nädalat. Ma ei tea, miks me ei räägi. Olen mõelnud, aga pole ühtki konkreetset põhjust leidnud. Tahaks temalt küsida, aga pole sobivat hetke leidnud. Tahaks temaga uuesti rääkida.

Kas kellelegi teile, lugejad, meeldivad juhuslikult vanad filmid? Ja vanade all ma ei mõtle 10 aasta taguseid filme, vaid vähemalt 30 või 40 aastat vanu filme. Tahaks hirmsasti mõnd head filmiklassika filmi vaadata, aga kellegagi koos oleks seda märksa huvitavam teha.

Nii, mida ma siis veel räägin? Öelge teie, kommentaarides. Päriselt. Võiksite tagasisidet anda, sest üks põhjus, miks ma nii harva postitan, ongi vähene tagasiside. Tekib tunne, et kirjutan endale seda kõike siin. Nii et öelge kommentaarides, millest teie tahaksite, et mina kirjutaksin. Aga muidu võite niisama ka seal juttu ajada.

Ja kui ma järgmist postitust, mm, ütleme, et kuu lõpuks teinud pole, siis võite minuga teha, mida iganes soovite.

Tsaubakaa!

Saavutus

Saavutasin täna, kell 21:38 midagi sellist, mis tundub esmapilgul mõlemalt poolt vaadates uskumatu.

Ma lõpetasin šokolaadi, mille ma sain enda sünnipäevaks (24. jaanuar 2011), söömise.

See näitab seda, kui väga mulle šokolaad meeldib.

P.S. Täna on 9. mai. Söömiseks kulus 3 kuud, 16 päeva, 9 tundi. (Tegelt avasin selle paar päeva tagasi alles)

Mõte

Valev Elerand on öelnud järgmist: "Toores inimene elab ka toorest elu. Kui eluküpsuse maitse juba suus, siis ihaldatakse elusamat elu."

Mõelge, millist elu teie elate.