Mõttesähvatus ( + fotod)

10. klassi kevadel tabas mind ei tea kust üks idee. Ma ei mäleta, et ma oleks sellel ajal niiväga mõelnud maailma keskkonnaprobleemide või füüsikaliste nähtuste üle, kuid see mõte tuli ja jäi. Nimelt mõtlesin ma välja leiutise, mis hakkab magnetjõudude abil tegema elektrit. Ja mitte niisama elektrit, vaid puhast ning keskkonnasõbralikku elektrit. Lisaks on see masin ideaalis ka igiliikur s.t ei vaja mujalt lisaenergiat, et töötada.
Esialgu hakkasin masinat paberile panema, erinevaid versioone on tohutult, üks parem kui teine. Suvel alustasin leiutise kokkupanekut. Alustasin korduvalt valest otsast (muretsesin näiteks magnetite pärast). Suve jooksul tabas mind tihti inspiratsiooni- ning mõttepuudus. Vahepeal seisis leiutis mitu nädalat garaažis puutumata. Sügiseks oli valmis alus, ülemine plaat, laagritega liikumismehhanism, kuid olemas polnud korralikku rihmülekannet materjali- ning mõttepuuduse tõttu. Sügisest kevadeni seisis mu leiutis garaažis praktiliselt puutumata.

Kuid ma ei lakanud probleemidele mõtlemast. Järgmisel ehk möödunud suvel asusin taas asja kallale. Lisasin laagreid, et torud ei kõiguks ning vahetasin ülemise plaadi tugevama vastu ära, kuna vana oli õhuke ning ka vetrus veidi. Suve lõpuks olin põhimõtteliselt sama kaugel kui aasta aega tagasi. Puudu oli rihmülekanne, mis on selle leiutise juures üks tähtsamaid komponente. Õnneks leidsin pikkade mõttepauside ning lugematu arv ebaõnnestunud versioonide järel sobiva ning seni parima lahenduse (kasutasin saapapaelu ning isetehtud hammasrattad tegin kooli tööõpetuse klassis). Tegelikult on praegugi üks probleem selle süsteemi juures, kuid see selleks.

2010 aasta septembris jõudsin lõpusirgele, nimelt on ülemisel korrusel vaja 8 magnetit, mis hakkavad üksteist liigutama. Liikumissüsteem on mul omaarust välja mõeldud ning peaks ka korralikult funktsioneerima, kuid sobivaid magneteid on keeruline leida.
Alguses oli plaan magnetid muretseda arvuti kõvaketaste seest, mida sain hõlpsasti Valdeko käes (tal suur hunnik vanu kettaid). Kahjuks avastasin, et sealsed magnetid on küll üsna tugevad, kuid kuju pole kõige parem. Seetõttu oli vaja uusi magneteid.

Tellisin ühelt eestimaiselt internetileheküljelt 10 magnetit (mõõtudega 1cm x 1cm x 0,2cm, tõmbejõud 6kg). Kahjuks polnud ka need magnetid sobivad, liiga nõrgad ning magnetpoolused asetsesid valesti).
Pärast pikka internetis kolamist leidsin sobiva suuruse ning tugevusega magnetid ühelt USA internetilehelt. Magnetid ise maksid kokku 26 dollarit, mis teeb meie rahas ligi 300 krooni, mis on täiesti arvestatav hind. Aga... transpordikulud... need on 100 dollarit... kokku teeb see 10 magneti eest umbes 1500 krooni, mida mul nüüd tagastaskust kohe võtta pole.
-------------------------------------------------------------------------------------------

Peale selle masina leiutamist meisterdan ma ka muid asju. Näiteks tegin eelmine aasta valmis kroketikomplekti haamrite ning väravatega. Sellel suvel lisasin kolmele haamrile veel kolm haamrit, et kaks võistkonda saaks korraga mängida. Kahel viimasel jaanipäeval olengi korraldanud kroketimängu, kuid mitte õigete reeglite järgi. Peale kroketi meisterdasin valmis puidust lennuki, mille kohta saab lähemalt lugeda ühest varasemast postitusest; parandan enda või teiste jalgrattaid (ühe jalgratta parandamise eest sain 100kr), parandasin korduvalt ka ühe poisi mängutraktorit, mille eest sain šokolaadi; koristan ning organiseerisin garaaži ennast; toas olen meisterdanud valmis kaks Rubiku kuubiku stiilis mälupulka; kahel viimasel jaanipäeval olen korraldanud ka orienteerumisvõistlust ning varem sai igal sügisel ja kevadel sõpradele orienteerumist korraldatud.

Üks kõige meeldivam tegevus garaažis on laste õpetamine. Kuna ma saan lastega hästi läbi, on nad väga rõõmsad, kui ma lähen garaaži, neile meeldib seal. Karjuvad juba kaugelt: "MARGO LÄHEB GARAAŽI!!!". Seal nad taovad naelu garaaži põrandasse, meisterdavad laudadest ja muust materjalist endale igasuguseid vahvaid leiutisi (kiike, toole, tuulelohesid, autopedaale jne). Need asjad ei tule neil alati kõige paremini välja, kuid asi polegi selles, asi on tegemise rõõmus. Olin ise noorena samasugune meisterdaja, kuigi kõik, mis ma tegin, nägi lihtsalt jube välja.
Tore on näha, et väiksed poisid ja tüdrukud oskavad kasutada haamrit, näpitsaid, kruvikeerajat jms tööriistu ning saavad vanemaks saades ise hakkama ning ei jää hätta.

Niisiis... oma kaks viimast suve olen põhiliselt veetnud garaažis tehes mõttetööd ning meisterdades masinat, mis ei pruugi töölegi hakata. Aga isegi kui ei hakka tööle, ma ei kahetse ega ole väga pahane. Need kaks suve on mu mõtteviisi kõvasti muutnud ning arendanud, oskan paremini läheneda probleemidele ja oskan neid ka ennetada. Tean, et alati ei tasu uisapäisa asja kallale asuda, kui pole eriti selge, mida tegema peab.

Aga et leiutist edasi teha, pean koguma raha ja tegema ümber oma pangakaardi krediitkaardiks, et saaksin välismaalt magnetid ära tellida.