Miks mulle meeldib Toomas?

Väljavõte taasiseseisvuspäeva kõnest:

"Alustame näiteks eesti keelest, mida okupatsiooniajal repressioone trotsides kaitsti. Nüüd, välise surve kadudes, oleme oma keelel lasknud minna omasoodu. Oleme sageli võtnud lihtsalt üle muukeelseid sõnu, et täita neid lünki, mida vahepealne mahajäämus meie keelde on tekitanud. Need toored laenud on sageli segased ja võõrad, nad ei kajasta asjade sisulist olemust või teevad seda ebatäpselt.

Me ju teame päris hästi oma keele ajalugu. Me ju teame, et tänapäeval nii igapäevased sõnad nagu hetk, veenma, lünk, nõme, laup ja paljud teised sõnad leiutati alles eelmise sajandi alguses. See peaks andma meile julgust pöörata ka täna palju rohkem tähelepanu oma keele kaasajastamisele, selmet võõrsõnu oma keelde kopi-peistida.

Tänavu, meie suure sõnalooja Johannes Aaviku 130nda juubeli aastal, võiksime ühiselt, koos rahvaga rajada talle monumendi. Ja mis oleks selleks sobivam, kui luua uusi sõnu, uusi keelendeid.

Loodan väga, et eriti loomeinimesed, aga ka rahvas laiemalt mõtleks mõistetele, millest meil siiani puudus. Et me mõtleksime sellele, milliseid sõnu luua ja tuletada, et meie endi emakeel rikastaks meie iseseisvuse ajal nii oluliselt muutunud elu. Et me suudaksime kirjeldada paljusid nähtusi, mida Nõukogude ajal ei olnud.

See öeldud, kuulutan ma esmaspäeval, 23. augustil välja sõnause ehk sõnavõistluse uute keelendite loomiseks."

Ja nii ongi, meie Toomas on alati näidanud välja oma eestimeelsust ning pühendumist meie keele ning kultuuri püsimisele. Toomas on alati rõhutanud kodukoha tähtsust ning selle meelespidamist. Täna, 13. oktoobril, andis Toomas-Hendrik Ilves koolitunde Tallina Reaalkoolis, kus ta jällegi terutas eesti keele olulisust ning selle püsima jäämist.


Usun, et iga noor kuuleb päeva jooksul korduvalt sõnu, mis lihtsalt ei sobi eestikeelsetesse lausetesse. Jah, räägin võõrkeelsetest sõnadest, sõnadest, mis ei kuulu eesti keelde ning millel on olemas eestikeelsed vasted. Kuid miks tänapäeva noored ikkagi kasutavad oma kõnekeeles nii palju võõrkeelseid sõnu? Tõesti on korduvalt väidetud, et Eesti noorte inglise keele tase on kõrge, kuid emakeelsetes lausetes võõrkeele kasutamine näitab ainult seda, et oma emakeele tase on madal.

10. klassi lõpukuudel häiris mind teiste keelte sõnade kasutamine kõige rohkem. Siis ma võtsin kätte ning hakkasin märkmikusse üles kirjutama võõrkeelseid sõnu, mida päeva jooksul kuulda oli. Toon mõned neist ka välja:
enjoy
sorry
yes
no
inside joke
difficult
interesting
fuck
balance
indeed
chat -> tšättima
fine
brutal
stuff
outsider
share -> sheerid
game over
fail

Eriti jube on neid sõnu näha kirjapildis, kui teatud sõnadest saab näiteks fain, feil vms jubedus.
Kõige jõledam on see, et meie oma keeles on kõigile nendele sõnadele vaste olemas. Ei ütleks, et võõrkeelse sõna kasutamine on mingitmoodi hõlpsam või muretum.

Ma väärtustan väga inimesi, kellel on eesti keel suurepäraselt suus ning kes mõtlevad enne kuidas ja mida ütlevad. Eriti sümpaatne on näha noori, kes ka internetiavarustes võtavad vaevaks kasutada komasid, punkte ning muidu kirjavahemärke õigesti, rääkimata muudest õigekirja reeglitest.

Mõned tüüpvead kirjakeeles kui ka kõnekeeles:
'-mata' vorm on alati ühe t-ga, olgu see sõna 'nägemata', 'hoolitsemata', 'kaotamata', 'panemata', 'minemata' või 'tulemata', lõpus on ikka 1 't' täht.
Õigesti või õieti? Sõna 'õieti' tähendab 'teglikult' või 'õigupoolest'. Sõna 'õigesti' tähendab 'korrektselt', 'veatult'.
Üks väga elementaarne reegel: lause algab suure algustähega. See tähendab seda, et peale punkti tuleb all hoida klaviatuuriklahvi SHIFT ning samal ajal vajutada tähte. Mõni pole ka seda veel endale selgeks teinud. Kahju.

Hetkel ei tule õnneks rohkem vigu meelde. Aga eks kõik need netis tehtud kirjavead on tingitud inimeste laiskusest ning mõttest, et mida need väiksed veakesed ikka teevad. Aga vahel võiks ka mõelda, et on täitsa olemas inimesi, kellele läheb õige eesti keel väga korda ning ei salli laiskusest tingitud vigu.

Kuid tegelikult polnud eelnev jutt see, millest ma tegelikult rääkida tahtsin. Tahtsin lihtsalt tutvustada internetilehekülge www.sonavoistlus.ee, kus, nagu ka nimi ütleb, toimub sõnavõistlus. Nimelt otsitakse uusi sõnu väljendite asemel, mida pole veel eesti keeles olemas.

Järgmine kord, kui tahate öelda või juba olete öelnud ühe võõrkeelse sõna eestikeelses lauses, siis mõelge, kuidas kõlaks täpselt see sama sõna meie emakeeles. Kui ei suuda ise välja mõelda, küsi sõbra käest, tema ikka aitab.

Eesti keel on imeilus keel. Võtke vahel aega veidi ringi vaadata, kuulake neid helisid, sõnu, mis väljuvad me suust.
Öelge kas või kohe sõnad 'väravavaht', 'vintsklema', 'millimallikas', 'kirves', 'kuu-uurija' või ükskõik missugune eestikeelne sõna. Ning siis...


















kuulake, kui kaunis on meie emakeel.