Lõpp on lähedal

Just nii ta on, jäänud on ainult 3 päeva. Eile jõudis pärale, et ma lähen pikaks ajaks ära. Varem nagu ei mõelnudki väga sellele. Aga mis seal ikka, minna tuleb, olen valmis.

Aga mõtlesin, et kirjutan, mida ma nende 5 kuuga, mis ma kodus olen olnud, teinud olen. 5 kuud seepärast, et aprilli lõpus saime me koolist vabaks ja nüüd on septembri lõpp.
Aga võin öelda, et igav mul ei olnud, vastupidi. Peaaegu alati leidsin endale tegevust.

Niisiis. Eks vabaduse alguses oli kõigepealt eksamiperiood, mis möödus ka suhteliselt muretult. Jaanipäeval korraldasin orienteerumist, mis tuli ka vist täiesti kenasti välja, samuti kroket.

Jaanipäevaks sain ka valmis Eesti lipu, millest on mul olemas üks varem postitus piltidega siin.
Siis suve alguse poole tegin ühe pisema mudellennuki, millest on pildid olemas siin. Hiljem tegin ka ühe lennuki, täpsemalt kosmoselaeva, selle pildid on olemas siin.
Ja kui ma sain teada, et ma lennukooli sisse ei saanud, siis läks lennukite tegemise isu üle.

Vahepeal oli ka laulupidu, millest olen ka juba vist rääkinud. Seal oli tore.

Üks plaan oli ka valmis saada oma leiutis, aga kuna ma nägin enne suve telerist samalaadseid leiutisi, siis läks mul ka selle tuju üle. Teiseks põhjuseks oli rahapuudus: nimelt maksavad magnetid liiga palju, et neid nii lihtsalt osta.
Võrkkiige ostsin ka endale, aga kahjuks polnud seda kuskile mul üles panna, praegu ta seisab garaažis.

Energia teema on mind juba pikka aega paelunud. Juba väga noorelt mõtlesin ma, et kuidas saaks toota elektrit/soojust nii, et me kahjustaks vähem loodust. Sellest ajendatult ma ehitasingi, või vähemalt proovisin ehitada tuulegeneraatorit. Alguses oli jama generaatoriga, sest seda mul polnud ja tavalist ratta dünamod ka kuskilt ei leidnud. Lõpuks sain ka selle tellitud. Aga dünamo oli liiga väike, et suuremat elektripirni põlema saada. Lõpuks leidsin garaažst suurema elektrigeneraatori, mis ka väga suurt pirni põlema ei pannud. Aga asi töötab ning kui kunagi oma kodu soetan, siis tahaks kindlasti üht generaatorit endale, et ise rohelist elektrit toota.

Pärast seda tuli mõte proovida valmis teha üks vee jõul liikuv igiliikur. Pilti näeb siit. Aga sellega oli selline lugu, et materjali puudus oli. Niisiis otsustasin lihtsalt proovida valmistada Archimedese kruvi, mida näeb ka sellel pildil. See on selline süsteem, mille abil liigub vesi alt üles. Ostsin selle jaoks 3m voolikut ning panin selle spiraalselt PVC toru külge. Töötas täitsa hästi.

Veel olen suve jooksul korduvalt väikese Voldi mängutraktorit parandanud. Esisild laguneb ära, tal selline suur traktor, millega ta mööda põlde ja kraave rallib. Aga poisile meeldib selline asi ja mis seal ikka, ära tuleb parandada.

Suve lõpu poole tuli mõte korda teha üks paat, mis seisis ühe sõbra garaažiz. Paikasin paari silikoniga, mida läks päris mitu purki. Kuid lõpuks lekkis paat ikka ning pikalt jõe peal olla ei saa. Rääkimata kahekesi paadis olemisest.

Mingi aeg hakkasime Greete motelli juures korvpalli mängimas käima. Enne seda pildusin palli kooli staadioni juures, kui Martin trenni tegi. Hiljem hakkasin ise ka jooksmas käima. Täitsa mõnus on joosta. Korvpall on ka rohkem meeldima hakanud, eelmise suvega ei anna võrreldagi. Greetes käisime ratastega, kooli juures trennis ka. Rattaga sai ka see suvi väga palju sõidetud. Varem oli nii, et kui vaja linna minna, siis lootsid, et saad autoga. Aga nüüd, kui vaja minna oli, olid juba ratta seljas ja polnud probleemi. Linn pole ju tegelikult kaugel.

Keset suve olid siin ka Mariel ja Liina, küll samal ajal, küll korda mööda. Nad tõid ka meie elule siin värvi juurde. Emily oli meie juures suvel, temaga on alati midagi teha, vahel isegi liiga palju.

Ja nüüd viimased päevad olen garaažis teinud valmis 2 vibu. Üks suurem, teine väiksem. Suuremaga lasen oma 50 meetrit ära. Õpetus, mille järgi tegin, ütles, et max 20m, aga säh sulle.




Arvan, et ma enam ei jahu oma tegemistest. Paljuks läheb. Ja kui keegi arvab, et ma suvi läbi muud ei teegi, kui istun omaette garaažis, siis see kindlasti nii pole. Ärkan tavaliselt kell 9 ja 10-st lähen garaaži, olen seal paar tundi ja siis teen ülejäänud päeva midagi muud. Eks ole ka erandeid, aga nii palju ma seal ka ei ole, ainult vahel harva. Mulle meeldib muidu vara ärgata, sest nii mõnus tunne on, kui ärkad vara, lähed õue, teed palju ära ja siis avastad, et kell on alles nii vähe ja terve päev on veel ees.

Aga jah, nüüd ootab mind ees sõjavägi. Enne jõule vist üldse koju ei saa, pole kindel. Talvel peame lumehanges magama. Arvan, et tuleb 8 põnevat kuud. Nii et blogipostitusi pole küll lootma mõtet jääda. Küll nad ka tagant järgi kunagi tulevad.


Ja kui teil jahedatel sügisõhtutel midagi teha pole, siis soovitan teile mõningaid lehekülgi, mille seltsis ma mitmeid õhtuid veetnud olen.

http://failblog.org  -  lehekülg, kus on kokku kogutud ebaõnnestumised, naljakad pildid ja videod, ütlused jms.
http://memebase.com - lehekülg, kus on kokku kogutud meemid. Meemid on laused, pildid, väljendid vms, mis levib inimeselt inimesele, levib inimeste seas. Meemideks on näiteks slängisõnad, planking, Chuck Norrise naljad kui ka trollface ning forever alone. Neid on palju. Sellel lehel näeb neid ja saab ka kõvasti naerda.
http://thisisnthappiness.com - neile, kes on huvitatud fotograafiast ja fotokunstist. Sellel lehel on pildid ja väheke teksti. Mõni on lausa väga motiveeriv.
http://did-you-kno.tumblr.com - nagu ka nimi ütleb, sisaldab see lehekülg erinevaid huvitavaid fakte.

YouTube on ka tore koht aja veetmiseks. Seal on ka mitmeid kanaleid, mida ma tihti külastan. Põhilised on aga http://www.youtube.com/user/12Medbe ja http://www.youtube.com/user/ImprovEverywhere. Üks on telešõu kanal, teine improvisatsiooni tegevate inimeste kanal (vms).

Head sügist ja talve!

Lõppu veel selle aasta parim avastus muusikamaailmas, aga võib-olla ka selle elu parim avastus:

Pilt millestki, millel on kõige suurem mõju Su elus.

Kogu maailmal on mu elus väga suur roll mängida. Kõik siin toimuv mõjutab mu vaateid ja mõtteid.

Maa ja ilm postituse statistika

Laulupidu

Laulu-ja tantsupidu on ikka üks hiilgama vahva üritus. Sellest paremat ei ole.

Põhimõtteliselt kogu nädalavahetus oli ülitore ja kontserdid, tantsupeo vaatamine, proovid olid ainult üks osa kõigest heast, mis südame soojaks tegid.

Näiteks väga mõnus oli sõita lauluväljakult bussiga ära kesklinna, kui buss oli inimesi nii täis, et seal ei saanud sammugi astuda; kuigi bussis oli natukene ebamugav ja väga palav, oli seal siiski väga lahe seepärast, et terve bussitäis noori laulsid meie peo laule; me nägime neid inimesi esimest ning tõenäoliselt viimast korda, kuid lauldes tundsime me kõik üksteist, olime sõbrad.

Veel meeldisid mulle kinoööd, mil vaatasime õudusfilme, mida ma tavaliselt üksi kunagi ei tee. Neid filme oli väga naljakas vaadata, seltskond oli hea, väga lõbus oli.

Nagu ka eelmisel laulupeol 2 aastat tagasi, nägin ma ainult ilusaid inimesi. Polnud ühtegi inimest, kes oleks olnud koledad. Kõik naeratasid ja mis saaks olla ilusam kui naeratav inimene?

Ai, pean oma sõnad tagasi võtma. 2 koledat inimest oli: nad oli suitsetavad noored tüdrukut. Pole midagi koledamat kui suitsetavad ja joovad tüdrukud.

Kui bussisõidust rääkida, siis alguses tahtsin, et kiiremini koju jõuaks, kuid pärast soovisin, et see kõik veel otsa ei saaks.

Ootan järgmist laulupidu. Aga kas ma sinna saan, kuna Tõrva gümnaasiumi segakoori ma enam kahjuks ei saa.

Jään koorikaaslasi igatsema.

Muljed ja telgitagused tutipäevast

Täna oli see päev, mil otsa sai kool. Kahju iseenesest, nii hea oli koolis käia. Nüüd ei tee keegi meie eest midagi ära, peame kõik ise tegema.

Mulle meeldis tutipeost see, et kuidagi väga vaba tunne tuli. Polnud midagi, mille pärast muretseda. Tundsin ennast iseendana. Üldjoontes oli kõik hästi, tantsu saime ka vist enam-vähem hästi tehtud, hoolimata sellest, et tund varem me alles esimest korda harjutasime seda koos. Mulle meeldis ka veel pisikestega koos ringmäng ning nende misiganesasjadneedon (ringikujulised ja lilledega, pärjad, vist) jagamine.

Edasi näitasime videot, mille näitamine tuli ka minu arvates hästi välja. Saime tehnika probleemideta ülesse ning vaatamisel polnud ka mingisuguseid tehnilisi viperusi. Panin selle video tegemisse mitmeid mitmeid mitmeid tunde ning tore oli vaadata, kuidas üle 100 inimese naeris. Hea tunne tuli, et nad hindavad midagi, mille nimel olen kõvasti vaeva näinud.

Võib öelda, et terve päev on korda läinud. Kahju on näiteks veel sellest, et enam ei saa koolilõuna ajal Lauri kilde kuulata ja naerda, ei saa hommikuti Piiaga maast ja ilmast rääkida, ei saa iga päev sõpru näha, ei saa... ei saa...

Videosid meie klassist saab näha Youtube's. Kasutage selleks allolevat linki või siis otsige ise videod üles:

http://www.youtube.com/watch?v=I_7dMC1YVu4

http://www.youtube.com/watch?v=Lp5kQB81TBM

Kommentaarid ja arvamused on igati teretulnud.

Empaatia

Kõik sai alguse täna öösel. Nägin unes, et istusin ühe tüdrukuga ühes mitteolulises kohas. Kummalisel kombel polnud see tüdruk, kellega ma päev enne tegelikult koos olin. Unes oli mul hea olla, sest olengi tahtnud selle tüdrukuga suhtlema hakata. Kui ma ärkasin, pidin pettuma, kuna kõik see oli kahjuks uni.

Koolis ma teda ei näinud, nägin teda alles siis, kui kesklinna olin jõudnud. Seal lõpetas tema just ühe telefonikõne, mille ajal ta hoidis peast kinni ning pärast mida ta puhkes nutma (vähemalt mulle paistis nii). Pärast seda läks mul tuju täitsa ära, mõtlesin, et milles asi. Tema juurde ma küsima ei läinud, sest see pole otseselt minu asi, need olid tema isiklikud mured. Aga siiski, mõtlesin temale ja lootsin ja loodan siiani, et kõik on ikkagi korras.

Ma ei tea temast eriti palju midagi. Tean, et ta on särasilme ja üpriski tihti naeratav neiu. Aga kõige olulisem, mis mulle tema juures meeldib, on see, mida ma olen ainult kuulujuttudest kuulnud. Seetõttu olengi tahtnud tegelikult temaga sel teemal juba väga ammu rääkida, kuid kahjuks ei ole olnud sobivat hetke ega piisavalt julgust. Mine sa tea, äkki talle ei meeldi sedasorti küsimus.

Selle postitusega tahan ma näidata seda, et kui lihtsalt ja kui palju võib ühe inimese, keda sa õieti ei teagi, pärast muretseda. Aga pärast seda hakkasin ma muretsema iga noore ning meie kõigi tuleviku pärast. Samal ajal soovisin ka, et oleksin vanem ning mul oleks ressursse, mille abil saaks Tõrva linnas avada kinomaja, tänu millele oleks noortel õhtuti rohkem tegevust ning nad/me ei peaks keelatud tegevustega tegelema.

Maa ja ilm lühendatud versioonid

Sopran

Alt

Tenor

Bass

Koos

"Minu päralt on terve ilm"

Tere! Olen Margo, elan Tõrva linna külje all. Ka mina käisin laulupeol, laulsin seal. Vahva oli.

Siinkohal tervitus nendele inimestele, kes minu blogi "Maa ja ilm" sõnu otsides üles leidsid. Loodan, et saate siit, mida otsisite. Loodan ka, et te siin midagi veel loete ja et minu blogi jälle külastaksite!

"Minu päralt on terve ilm, minu oma on üksainus maa. Siin on kõike maa ja ilm, sellest rohkem ju olla ei saa. Minu päralt on terve ilm, minu oma on üksainus maa. Mul on aega maa ja ilm, seda tunda ja tajuda. Minu päralt on terve ilm, minu oma on üksainus maa. Siin on kõike maa ja ilm, sellest rohkem ju olla ei saa.

Siin tulin ilmale, valguse sisse ilmatu ammu ja alles ja nüüd. Maa võttis mu omaks. Kas omaks maailma peaksin minagi võtma siis nüüd? Küsida tahaksin ilmast ilma, miks on just nii, mitte teisiti. Omaks ma võtan oma maailma, suure ilma teen teisiti.

Ilmale tullakse ilmast ilma, ammu ilma ju kannab meid maa. Ilma valgust vist nägid mu silmad, armas, et sinuga kohtuda. Tean ju neid laule on maa ja ilm, sinust ja minust ja meist, sellest, et peegeldub silma sees silm, vaadates teineteist. Ilmatu pikalt, ilmatu kaua, kuni uduneb pilk. Ilmateid käies, meeles on ikka, see meie silmapilk.

Maapõue tuli, see iginoor, lahvatab leegina siin, kui ma ta südames pilvede piirini viin. Rõõm, olemisrõõm, on ilmatu. Mis, mismoodi saakski ilma ju laulda ja tantsida? Ei, ilma ei saa.

Minu päralt on terve ilm, minu oma on üksainus maa. Siin on kõike maa ja ilm, sellest rohkem ju olla ei saa. Kuulaku pealegi maa ja ilm, õnn on olla nii noor, nii noor, tantsida, laulda ja hõisata, hõisata kooris ja üheskoos! Meie kohal on ilmaruum. Olemisrõõm on ilmatu suur.

Seda, mis tuleb neist päevadest kaasa, kokku on tõesti maa ja ilm! Ilmatu tasa, ilmatu kaua, kumiseb huultel mu maa ja ilm. Minu päralt on terve ilm, mu maa ja mu ilm. Minu oma on üksainus maa, mu maa ja mu ilm."

("Maa ja ilm" sõnad V. Härm)

Alustame iseendast. Kui me suudame olla ja jääda positiivseks, süttib ideedeleek. Leek, mis toob häid mõtteid. Need heade mõtete leek levib kulutulena ning sütitab ka sõbrad. Ka sõbrad muutuvad positiivseteks ning ka neis süttib leek, mis levib edasi.

Kui me tahame maailma parandada, tuleb kõigepealt ennast parandada, ennast eluterveks muuta. Kui tahame maailma head, oleme kõigepealt ise head. Alustada tuleb iseendast, sest meie päralt on terve maa ja ilm.