"My name is Bond, James Bond"

5. novembril, aastal 2010 otsustasin ma vaadata ära kõik James Bondi filmid. 27. novembril alustasin sellega. Esimene film ei jätnud väga head muljet: see oli pigem tavaline põnevusfilm. Aga mida rohkem ma neid vaatasin, seda paremaks nad muutusid. Sain üha targemaks, mida James Bond ja kogu see üldse on ja mida see tähendab.

Kui keegi ei tea, mis või kes on James Bond, siis selgitan teile seda. James Bond on Briti salaagent/spioon koodnumbriga 007 ning tema tegelaskuju lõi Briti kirjanik Ian Fleming. 00 tähendab, et agendil on luba tappa, et oma tööülesanne täita. Aga üheks kõige paremaks agent 007 relvaks on tema sarm, millega ta suudab ära võrgutada kõik naised ning sellega ka oma ülesannet lihtsamaks teha.

Filmides on James Bondi kokku mänginud 6 näitlejat:

• Esimene Bond oli Sean Connery, kes põhimõtteliselt määras ära ka Bondi tõelise pale ning Bondi filmide sõbrad peavad tihtipeale teda tõeliseks Bondiks. Mulle isiklikult meeldis ka Sean Connery väga, ta sobis sellesse rolli ning suutis seda ka hästi välja mängida. Peaks ka mainima, et Sean Connery oli ka nendest kuuest näitlejast kõige sarmikam, aga sellest pikemalt hiljem.
• Pärast Sean Conneryt, õieti enne Sean Connery viimast etteastet, oli Bondiks George Lazenby. Tema mängis ainult ühes filmis, mis minu kõige lemmikum just pole. Aga põhjus on ka selles, et olin pool filmi ajast msnis ning ei saanud ainult filmile keskenduda. Lazenby ise jättis tegelikult hea mulje, kui nüüd järgi mõelda.
• Kolmandaks Bondiks oli Roger Moore, kes mängis teda 7-s filmis. Keegi teine nii paljudes filmides olnud pole (Bondi näitlejatest). Roger Moore oli päris hea Bond, ta mängis päris mitmetes heades filmides, mida ühtlasi loetakse ka parimateks Bondi filmideks üldse. Roger Moore alustas võimsalt: "Live And Let Die" oli tema debüüt ning see film on tõeliselt hea.
• Neljas Bond oli Timothy Dalton. Tema mängis kahes filmis. Tema filmidega oli nii, et mõlemad algasid natukene igavalt, aga umbes, kui film oli 20 minutit käinud, läks kõik äkitselt väga huvitavaks. Kummagi filmi alguses Dalton mulle ei meeldinud, kuid filmi vältel hakkas üha rohkem meeldima.
• Järgmiseks oli Pierce Brosnan. Temal oli minu arust kõige rohkem seksapiili, kuid kuna Bondi filmides on ajapikku Bondi tüdrukute osatähtsus järjest vähenenud, pole tema omadusest palju kasu. Brosnan oli tegelikult päris hea Bond, tema samuti sobis sinna rolli.
• Seni viimaseks Bondiks on Daniel Craig. Tema on minu arust teistest Bondidest kõige erinevam. Aga ei saa öelda, et ta ei sobi Bondiks. Minu arust isegi sobib, mis sellest, et harjumatu on sellist näitlejat seal näha.

Iga Bondi filmi üheks tähtsamaks osaks on ka Bondi tüdrukud. Igas filmis on vähemalt 2 naist, kelle Bond ära võrgutab ja kellega ta voodis on. Esimestes filmides on tüdrukutele rohkem rõhku pandud ja neid kuidagi teises valguses näidatud. Hiljem pole nad enam nii olulistena kujutatud. Bondi tüdrukuid on läbi filmide ikka ja jälle kujutatud küllaltki saamatutena (mõned erandid on küll), nad ei oska tavaliselt autos midagi teha, ega kuskil mujal. Minu jaoks jäid kõige rohkem Bondi tüdrukutest meelde Honey Ryder (esimesest filmist, "Dr. No"), Pussy Galore (3. filmist, "Goldfinger"), Wai Lin (18. filmist, "Tomorrow Never Dies"), Jinx (20. filmst"Die Another Day") ja Vesper Lynd (21. filmist, "Casino Royale") .

Nüüd mõnest filmist lähemalt.

Mõni suurem Bondi fanaatik võib nüüd mind vihkama hakata, aga ma pean ütlema, et mul üheks lemmikuks filmiks on "Moonraker" Roger Moore'ga. Osa tegevusest toimub kosmoses, mis mõne/paljude inimeste arvates ei sobi spioonidega kokku. Minu arust sobis küll kokku, väga hästi isegi. Tegevus kosmoses oli huvitav ja põnev. Alati ei peagi kõik maa peal toimuma.

Veel meeldis "Goldfinger", mida peetakse ka üheks parimaks Bondi filmiks. Meeldis kurikaela plaan. Tegevus oli ka küllaltki tihe ning film jättis üleüldse endast hea mulje. Bondi mängis siis Sean Connery.

"Diamonds are Forever" oli ka minu jaoks väga hea film, kuigi seda ei peeta mõnel pool eriti heaks filmiks. Mulle see meeldiks, kuna seal oli üks põhiline kurikael Ernst Blofeld. Filmid, kus tema on, meeldivad mulle millegi pärast väga.

Filmist "Goldeneye" nägin ma umbes 8 aastat tagasi 5 minutit algusest. Seal oli selline stseen, kus lennuk sõitis kaljult alla ning James Bond (Pierce Brosnan) sõitis sellele mootorrattaga järele. Ta kukkus lennukile järele, tegi ukse lahti, läks sisse, hakkas lennukit juhtima (see kõik toimus kukkumise ajal) ning pääses kuristiku põhjast eluga. See stseen oli mul senini meeles ning oli üks põhjus, miks ma varem Bondi filme vaadanud polnud. See oli lihtsalt liiga füüsikaseaduste vastu. Kusjuures Bondi filmides on väga paljut, mis ei vasta füüsikaseadustele ning mida on natukene paha vaadata, kuid mis siiski on andestatavad.

Väga naljakas on vanematest filmidest see, kui nö pahad sõidavad autoga kraavi või auto sõidab kaljult alla. Siis plahvatab auto põhimõtteliselt koheselt, aga kui Bond sõidab kraavi või kukub lennukiga alla, siis jõuab tema kõigepealt välja tulla ja alles siis toimub plahvatus. Bond on samuti osav põiklema iga püssikuuli eest ning autoga suudab manööverdada mööda igast raketist.

Üks film, mis mulle pettumuse valmistas ja mida ma eriti vaadata ei viitsinud, oli "Thunderball" (Sean Connery). Tegevus käis jälle mere ümber ning selles filmis oli ka läbi aegade igavam võitlussteen: Bondi ja teised agendid võitlesid vee all tuukrivarustuses pahade tüüpidega. Vees on liigutused aeglasemad ning kogu võitlus justkui venis seetõttu. Kokku kestis see minu arust umbes 15 minutit. Lõpuks tuli Bond ja tegi ikka kõigile ära.

Samuti ei meeldinud mulle eriti film "Octopussy". Algus oli küll huvitav, aga vahepeal läks natukene igavaks ja midagi jäi lihtsalt puudu.

Daniel Craigi filmid ("Casino Royale" ja "Quantum of Solace") jätsid kokkuvõttes kõige halvema mulje. Kui võtta neid kaht filmi kui eraldiseisvate põnevusfilmidena, siis olid need täiesti vaadatavad ja head, aga, kui võtta neid kui Bondi filme, siis olid nad ikka alla igasuguse arvestuse. Bondist oli asi ikka natuke liiga kaugel. Samuti ei olnud need kaks filmi eelneva filmi järjeks, vaid tegevus toimus enne kõiki filme. Tuleb loota, et järgmises filmis sündmustik jätkub.

Aga Bond polnud filmides ainus tähtis isik. Bondi tööandjat nimetati M-ks, tööandja sekretäri oli Moneypenny ning varustusülem oli Q.

M-i tegelaskuju meeldis mulle vanemate filmide korral rohkem (siis mängis teda Bernard Lee). Hiljem vahetus näitleja, uueks M-ks sai Judi Dench. Tema tegelaskuju ei saanud Bondiga eriti läbi ning alatasa pidi Bond tema käske eirama.

Moneypennyt mängis esimeses 14 filmis võrratu Lois Maxwell. Ta oli väga kena naine ning sobis ideaalselt sekretäri rolli. James Bond ajas talle iga kord, kui ta kontorist läbi astus, mesijuttu, kuid pisikesest suudlusest põsele ei läinud asi kunagi kaugemale. Pärast Maxwelli vahetusid rollid mõnevõrra kiiresti, kuid uut nii ikoonilist Moneypennyt ei ole olemas, kui seda on Lois Maxwell.

Üks vaieldamatult kõige lemmikum tegelane Bondi filmides on varustuseülem Q. Teda mängis 2-18 filmini Desmond Llewelyn. Ta oli lausa ideaalne sellesse rolli. Tema on ka näitleja, kes on mänginud kõige rohkemates Bondi filmides. Iga stseen tema ja Bondiga tõi midagi vaimukat. Eriti naljakas on nendevaheline dialoog. Siin mõned näited: (kes neid filme pole vaadanud, sellel võib väheke raskusi nalja leidmisel tulla)

Q: "Need I remind you, that you have
a licence to kill, not break the traffic laws."

Q: "Grow up 007 !

Korduvalt kasutatud: Q: "Now, pay attention, 007."

Bond: "Ejector seat? You're joking!"
Q: I never joke about my work, 007."

Q pärast seda, kui Bond uuris hoolega üht saia, arvates, et ka see on mingi leiutis, mis näiteks tulistab: "Don't touch that! That's my lunch!"

Desmond Llewelyn oli tõeliselt hea näitleja. Pärast teda võttis tema töökoha üle õpipoiss, keda mängis John Cleese, kes samuti tegelikult sobib sellesse rolli. Ka tema ning Bondi vahel on mitmeid naljakaid repliike olnud.

Üks väga huvitav internetilehekülg on www.jamesbondwiki.com. Sealt sain ma ääretult palju infot filmide, näitlejate jms kohta. Iga filmi juures on välja toodud nö elutähtis statistika: see sisaldab filmis joodud või tellitud martiinide arvu, "vallutuste" arvu, loetleb tapmisi ning näitab, mitu korda ütles James Bond filmis "My name is Bond, James Bond".

Bondi kohta võib öelda, et tal on kuldsed käed: ta oskab peaaegu ideaalselt sõita autoga, oskab juhtida lennukit ja helikopterit, suudab edukalt kasutada kosmoselaeva laserrelva esimesel katsel, suusatamises on ta osav, tulistab täpselt jne. Aga allveelaevaga sõitmine ei tulnud tal hästi välja: selle asemel, et allveelaev pinnale tõsta, lükkas ta kangi valele poole ning see hakkas hoopis sügavamale sukelduma.

Bond on väga ikooniline tegelaskuju. Tema käes muutusid Aston Martinid väärtuslikumaks, martiinid muutusid samuti millekski muuks kui lihtsalt martiiniks. Iga filmi alguses (ühel juhul lõpus) on kujutatud kuulus püssitoru, mille ees kõnnib Bond ning laseb selle püssi hoidjat, peale mida voolab veri üle ekraani. Videos, mis on siin kõrval, on näidatud ära kõik püssitorud kronoloogilises järjekorras ning juures on ka tsipa infot.

Lisaks on iga Bondi filmi juures oluline ka selle tunnusmuusika. Tunnusmuusika on filmidele andnud muuhulgas ka Paul McCartney, Madonna, A-ha, John Barry, Louis Armstrong, Tina Turner, Jack White, Alicia Keys ja teised. Minu isiklikuks lemmikuks on McCartney lugu, Jack White'i ja Alicia Keysi lugu, Madonna lugu. Bondi filmidele ehtsa tunnusmuusika on loonud helilooja Monty Norman. Seda tunnuslugu saab kuulata allolevast videost:

Kindlasti oskaksin ma nendest filmidest veel pläkutada. Aga fakt on see, et need 22 filmi (tegelikult on rohkem, aga ametliku EON stuudio alt on valminud 22 filmi) on väga head ning James Bond kui spioon ja salaagent on muutunud ikooniliseks üle kogu maailma.

Mina isiklikult soovitan neid filme vaadata. Ja kui vaatategi, siis ei tohi olla vastumeelse olekuga, sest iga film sisaldab midagi sellist, mis kõigile ei meeldi või on häiriv või üldse füüsiliselt võimatu. Kui olla kõige vastu, siis ei saa filmidest rõõmu tunda. Peab olema avatud meelega ning laskma teadmatusest tingitud ebatäpsused mööda.

Aga kes iganes on huvitatud põnevast sündmustikus, ilusatest naistest, kiiretest autodest, suurepärastest näitlejatest, erinevatestkultuuridest või lihtsalt ajaloos viimase 50 aasta jooksul (esimene film ilmus 1962. aastal, iga film on väga seotud maailma poliitikaga), siis see inimene peaks kindlasti vaatama ära Bondi filmid, kui mitte kõik, siis parimad või endale sobivad. Neid filme vaadates jõudsin ka järeldusele, et 30 aastat tagasi tehti paremaid põnevusfilme, kui seda tehakse praegusel ajal. Hoolimata 'vanast' tehnikast ja filmide kvaliteedist, on need filmid siiski ühed parimad filmid. Ja pealegi, James Bond on seni vastu pidanud 22 filmi ning 49 aastat. Keegi ei oska öelda, millal ta ükskord puhkusele läheb.

Mõte kõik filmid ära vaadata tuli 5. novembril, filme hakkasin vaatama 27. novembril ning viimase filmi vaatasin ära 11. jaanuaril. Ja ma ei kahetse.

Meenus üks naljakas olukord filmist "Goldfinger", kus James Bond üritab kahjutuks teha tuumapommi. Sekundid järjest vähenevad ning lõpuks jõuab pommi juurde üks inimene, kes teeb selle kahjutuks ühe käeliigutusega. Ja kellale jääb aeg:

0:07