Lemmik

Vaieldamatult on mu lemmikraamatuks Mario Puzo romaan "Ristiisa". See raamat räägib pere noorimast pojast, kes olude sunnil peab juhtima hakkama oma isa loodud mafiaimpeeriumit. Aga põhjus, miks ma sellest siin praegu räägin, pole mitte raamatu sisu vaid võrdlus, võrdlus raamatu ja samanimelise filmi vahel.
Need inimesed, kes on näinud ainult "Ristiisa" filmiversiooni, ütlevad kindlasti, et see on üks parimaid filme (ka kriitikute poolt on see üheks läbi aegade parimaks filmiks valitud). Mina isiklikult olen "Ristiisa" nii lugenud, kui ka vaatanud; lugesin enne, siis vaatasin. Ja kui aus olla, siis mina ei ütleks, et film oleks just minu lemmik või kuuluks parimate hulka, aga raamat... raamat oli võimas. Film jäi raamatu kõrval väga kahvatuks.

Aga mis tegi raamatu filmist paremaks?

Raamatus oli tohutult palju informatsiooni, mida filmis ei olnud, tõsi, mingi osa sellest informatsioonist oli täiesti kasutu. Üks näide sellest, et raamatus on palju rohkem öeldud ja et pilt ei ütle alati rohkem kui tekst:
Teatud stseen filmist: Sitsiilias olid kohtunud filmi peategelane Michael ja imeilus Apollonia, Sitsiilia kombe järgi pidi nende esimene 'kohting' aset leidma tüdruku pere juuresolekul. Pärast einet mindi jalutama. Michael ja Apollonia ees, tüdruku pere (mitmed vanatädid ja muud tädikesed) tagapool. Ühel hetkel tüdruk komistas ja et vältida kukkumist, haaras ta Michaeli käest. Tädikesed vaatasid üksteisele otsa ja naersid. *Stseeni lõpp* Nii, tegelikult ei ütle see stseen väga palju midagi, targemad võivad aru saada, millest asi oli.

Sama stseen raamatust: "Michael jalutas tüdrukuga üles kodu poole, ema tihedalt nende kannul. Ent noortel oli võimatu vältida kehade põgusaid kokkupuutumisi ning ühe korra Apollonia komistas ja kukkus tema vastu nii, et ta oli sunnitud teda toetama. [-] Nad ei näinud, et nende selja taga ema muigas, sest tema tütar oli kaljukits, kes pärast mähkmetest väljasaamist polnud sellel teel kordagi komistanud. Ta muigas ka seepärast, et see oli ainus võimalus, kuidas noormees enne pulmi oma kätt tema tütre külge saab." *Stseeni lõpp* Mittetähelepanelik filmivaataja ei pruugi sellest stseenist suurt numbrit teha, kuid kui oled juba raamatut lugenud, siis jääb meelde see, et raamat kirjeldas põhjalikumalt ja rohkem.










Teine näide rohkemast informatsioonist:
Film: Sel ajal, kui Michael Corleone Sitsiilias oli, oli märgata tema näol tumesinist laiku ning ta pühkis alatasa oma nina valge taskurätiga. Filmis ei mainitud kordagi, miks see nii on, kui näidati stseeni, kus see juhtus. Iga üks ei oska otsi kokku viia.
Raamat: Raamatus mainiti korduvalt, et tumesinine laik on tingitud löögist näkku, mille lõi politseikapten McCluskey. Sitsiiliast naasedes lasi Michael enda nägu opereerida ja kõik sai korda. Minu mäletamist mööda mainis filmis keegi ainult korraks, et Michael on oma näo korda lasknud teha.

Võiksin loetleda veel mitmeid erinevusi raamatu ja filmi vahel, kuid see oleks juba mõttetu, sest me kõik teame, et üldjuhul on raamat parem kui film.