Tõrva linna päevadel, 4. juulil, nägin ma laadal olles müügil üht mudellennukit. Korraks oli mõte see ära osta, aga siis muutsin meelt ja otsustasin ise mudellennuki valmis meisterdada. Võtsingi kätte ja hakkasin tegema. Umbes kolm nädalat hiljem oli lennuk liimitud, värvitud ja teibitud - valmis. Riputasin garaaži lakke ja seal ta nüüd on nööri otsas. Põnnid tahavad küll sellega aeg-ajalt mängida, kuid ma ei lase, sest see on mõeldud ainult vaatamiseks ja imetlemiseks. Õnneks nad saavad aru.
Piltidelt ei näe lennuk küll nii hea välja, sest digika välk peegeldas. Päriselus näeb see lennuk päris hea välja ;)
Vaieldamatult on mu lemmikraamatuks Mario Puzo romaan "Ristiisa". See raamat räägib pere noorimast pojast, kes olude sunnil peab juhtima hakkama oma isa loodud mafiaimpeeriumit. Aga põhjus, miks ma sellest siin praegu räägin, pole mitte raamatu sisu vaid võrdlus, võrdlus raamatu ja samanimelise filmi vahel. Need inimesed, kes on näinud ainult "Ristiisa" filmiversiooni, ütlevad kindlasti, et see on üks parimaid filme (ka kriitikute poolt on see üheks läbi aegade parimaks filmiks valitud). Mina isiklikult olen "Ristiisa" nii lugenud, kui ka vaatanud; lugesin enne, siis vaatasin. Ja kui aus olla, siis mina ei ütleks, et film oleks just minu lemmik või kuuluks parimate hulka, aga raamat... raamat oli võimas. Film jäi raamatu kõrval väga kahvatuks.
Aga mis tegi raamatu filmist paremaks?
Raamatus oli tohutult palju informatsiooni, mida filmis ei olnud, tõsi, mingi osa sellest informatsioonist oli täiesti kasutu. Üks näide sellest, et raamatus on palju rohkem öeldud ja et pilt ei ütle alati rohkem kui tekst: Teatud stseen filmist: Sitsiilias olid kohtunud filmi peategelane Michael ja imeilus Apollonia, Sitsiilia kombe järgi pidi nende esimene 'kohting' aset leidma tüdruku pere juuresolekul. Pärast einet mindi jalutama. Michael ja Apollonia ees, tüdruku pere (mitmed vanatädid ja muud tädikesed) tagapool. Ühel hetkel tüdruk komistas ja et vältida kukkumist, haaras ta Michaeli käest. Tädikesed vaatasid üksteisele otsa ja naersid. *Stseeni lõpp* Nii, tegelikult ei ütle see stseen väga palju midagi, targemad võivad aru saada, millest asi oli.
Sama stseen raamatust: "Michael jalutas tüdrukuga üles kodu poole, ema tihedalt nende kannul. Ent noortel oli võimatu vältida kehade põgusaid kokkupuutumisi ning ühe korra Apollonia komistas ja kukkus tema vastu nii, et ta oli sunnitud teda toetama. [-] Nad ei näinud, et nende selja taga ema muigas, sest tema tütar oli kaljukits, kes pärast mähkmetest väljasaamist polnud sellel teel kordagi komistanud. Ta muigas ka seepärast, et see oli ainus võimalus, kuidas noormees enne pulmi oma kätt tema tütre külge saab." *Stseeni lõpp* Mittetähelepanelik filmivaataja ei pruugi sellest stseenist suurt numbrit teha, kuid kui oled juba raamatut lugenud, siis jääb meelde see, et raamat kirjeldas põhjalikumalt ja rohkem.
Teine näide rohkemast informatsioonist: Film: Sel ajal, kui Michael Corleone Sitsiilias oli, oli märgata tema näol tumesinist laiku ning ta pühkis alatasa oma nina valge taskurätiga. Filmis ei mainitud kordagi, miks see nii on, kui näidati stseeni, kus see juhtus. Iga üks ei oska otsi kokku viia. Raamat: Raamatus mainiti korduvalt, et tumesinine laik on tingitud löögist näkku, mille lõi politseikapten McCluskey. Sitsiiliast naasedes lasi Michael enda nägu opereerida ja kõik sai korda. Minu mäletamist mööda mainis filmis keegi ainult korraks, et Michael on oma näo korda lasknud teha.
Võiksin loetleda veel mitmeid erinevusi raamatu ja filmi vahel, kuid see oleks juba mõttetu, sest me kõik teame, et üldjuhul on raamat parem kui film.
Mõned päevad tagasi tulid mulle meelde stereopildid, mida kunagi sai ikka vaadatud. Leidsin netist päris häid ja lahedaid pilte. Kes oskavad vaadata, need vaadaku:
Täpselt aasta tagasi (mõni päev siia-sinna) ostsin ma Tartust, Lõunakeskusest, Karnevali poest oma esimese Rubiku kuubiku (3x3x3). Proovisin seda omast tarkusest kokku panna mitu tundi järjest, kuid tulutult. Siis võtsin appi interneti ja sain õhtuks esimest korda kuubiku kokku. Seejärel kirjutasin vajalikud valemid paberile ja nädala pärast polnud seda paberit enam tarvis - kuubiku panin abivahenditeta ise kokku. Olin sel hetkel väga uhke enda üle. Esimesed ajad olid kuskil 5 minuti kanti, sest ühe kokkupaneku ajal suutsin ma kuubiku vähemalt 3 korda segi ajada. Mõne kuu pärast oli rekordaeg alla minuti. Kui õigesti mäletan, siis praegu peaks see olema umbes 48 sekundit. Alguses märkisin üles, mitu korda olen kuubikut kokku pannud, kuskil 400 juures läks lugemine sassi. Nüüdseks olen kindlasti üle 1000 korra seda kokku pannud. Väga palju lahendasin kuubikut koolis, vahetundide ajal, hommikul enne tunde. Päris mitmed imestasid, et mis moodi ma seda kokku oskan panna, mõned nimetasid mind isegi geeniuseks selle tõttu. Aga... suutsin Rubiku kuubiku pisikuga nakatada ka oma pinginaabri Alo, kellel kulus samuti nädal, et abivahenditeta kuubik kokku panna. Minust ta veel kiirem pole, õnneks. Inimesed kunstistuudios andsid samuti mulle innustust kuubikuga tegelemiseks juurde, aitäh neile!
Esimese kuubikuga juhtus aga juba varakult üks õnnetus... olin hetkeks tüdinenud tavapärasest lahendamisest ja mõtlesin, et miks mitte proovida kuubik kokku panna ainult ühe käega! Päris hästi tuli välja. Aga ühel päeval rääkisin telefonitsi klassiõega, teise käega lahendasin kuubikut ja opsti, kuubik kukkus maha. Keskmine roheline tükk tuli küljest ja tagasiliimimisest polnud ka kasu. See kuubik vedeleb mul siin sahtlis praegu, täiesti laiali, aga ära ma teda ka ei viska. Vahepeal ostis ema mulle mingi odava pehmest plastikust ja imelike värvidega kuubiku, mis ajab asja küll ära, kuid mida on raskem kokku panna, kuna klotside ääred on teravad ja jäävad üksteise taha kinni. Kuu enne kooliaasta lõppu ostsin endale 2x2x2 Rubiku kuubiku, mida ma siiani ei oska õpetuseta kokku panna. Innustust pole, aga küll ma kunagi ka selle ära õpin. Lisaks meisterdasin ma ühe pildi järgi kuubiku, mida peaks iga loll oskama kokku panna. Nimelt on see kuubik ainult 1x1x1 mõõtmetes. Tegin kooli tööõpetuse klassis pisikese klotsi ja kodus kleepisin 6 eri värvi paberit peale. Sahtlis on veel teine klots, mis ootab kleepimist, aga pole viitsimist olnud sellega tegeleda. Üks kaadervärk on mul veel: see on silindikujuline osavusmäng, mis sisaldab kuut erinevat värvi palle. Igat palli on viis. Silindri osasid saab keerata, üks 'auk' on tühi, et saaks palle liigutada. See osavusmäng pole eriti keeruline, kes tahab, saab lahendamisega väga hästi hakkama.
Siin on üks mu sooritus praeguse vormi juures (pole suvi läbi korralikult harjutanud):
Its been a long and lonely trip but I'm glad I took it, Cause it was well worth it, got to read a couple of books and do some research before I reached my verdict, Never thought that I was perfect, always thought that I had a purpose, I used to wonder if I'd live to see my first kiss.
The most difficult thing that I did was to recite my own words at a service, realizing that the person I was addressing probably wasn't looking down from Heaven, or cooking up something in Hells kitchen, or trying to listen in or eves drop from some other dimension, which is self serving just like this is.
Conveniently religious, on Easter Sunday and on Christmas, the television went from being our baby-sitter to a mistress, technology made it easy for us to stay in touch while keeping our distance. Til we just stayed distant and never touched, now all we do is text to much, I don't remember much from my youth, maybe my memory is repressed, or I just spent too much time wondering if I'd live to have sex. Fell in love for the first time in fourth grade, but I didn't have the courage to talk to her, in eight grade I wrote the note and slipped it in somebody else's locker, considered killing myself cause of that, it was a big deal, it was a blown cover, it was over for me, my goose was cooked, stick a fork in me, the jig is up.
Blew my chances the rest is history, our future was torn asunder, became abundantly clear I was only brought here to suffer. At least I didn't include my name, thankfully I wrote the whole note in code, and it had ten layers of scotch tape safely sealed making it impossible to open, plus it was set to self-destruct, whoever read it probably died laughing, I wonder if they lived long enough to realize what happened.
A year later, I came to understand that wasn't love that I was feeling for her, I had someone else to obsess over, I was older and I was very mature, I forged my times signature, by practicing my parents autograph cause I was failing math, disconnected the phone when I thought the teacher would call my home. Checked the mail-box twice a day at the end of the long dirt road, steamed open a couple of envelopes like I was in private detective mode, if you snoop around long enough for something in particular you're guaranteed to find it, for better or worse that's how I learned it's best to just keep some things private.
It was the best of times, it was the end of times....
I was always on deck, I was next in line, an only child with a pen and a pad writing a list of things I could never have, walls in my house were paper thin and every squabble seemed to get deafening, if my memory serves me correctly I made it a point to void and forget some things, probably to keep from being embarrassed, never meant to upset or give grief to my parents, kept my secrets, hid my talents, in my head, never under the mattress.
Therapy couldn't break me, never learnt a word that would ensure safety, so I spoke softly, and I tip-toed off and the door to my room was like a big old coffin in the way that it creaked when I closed it shut, anxiety's peaked when I opened up, as everything that I was thinking would be exposed, I still sleep fully clothed.
It was the best of times...
It was beautiful, it was brutal, it was cruel, it was business as usual, Heaven, it was Hell, I used to wonder if I'd live to see twelve. When I did I figured out I was immortal, loved to dance but couldn't make it to the formal, couldn't bare watching my imaginary girlfriend bust a move with any other dudes, Tone Loc was talking about a wild thing, I was still caught up in some child things, scared of a God who couldn't spare the rod, it was clearly a brim-stone and fire thing, pyromaniac, kleptomaniac, couldn't explain my desire to steal that fire, now I add it to my rider, like "please don't please don't throw me in that patch of brier!"
It was the best of times, it was the end of times.
The school councilor was clueless, cause I never skipped classes, perfect attendance, imperfect accents, speech impediments they could never really fix, and I faked bad eyesight so I could wear glasses, considered doing something that could cripple me, wanted a wheel-chair, wanted the sympathy, wanted straight teeth so then came braces, four years of head gear helped me change faces.
It was the best of times, it was the end of times.
Now I wonder if I'll live to see marriage, wonder if I'll live long enough to have kids, wonder if I'll live to see my kids have kids, if I do I'm a tell em how it is. So go on and listen when they tell that these are your best years, don't let anyone protect your ears, it's best that you hear what they don't want you to hear, it's better to have pressure from peers then not have peers.
Beer won't give you chest hair, spicy food won't make it curl, when you think you got it all figured out and then everything collapses, trust me kid it's not the end of the world.
1. Kelle peale sa viimati vihastasid? - eee... eee.... oli mingi tüüp, kes mölises minuga. 2. Relv sinu valikul? - Veepüss 3. Kas sa lööksid vastassoost isikut? - Ei 4. Aga samast soost? - Kui väga vaja, siis ikka. 5. Kes viimati su peale vihane oli? - Mingi tüüp, kes mölises minuga. 6. Mis vihastab sind kõige enam välja? - Inimeste lollus ja naiivsus. 7. Kas pead pikalt viha või mitte? - Väga lühidalt, kui üldse.
LAISKUS
1. Mida sa peaksid iga päev tegema, aga pole tegelikult päris ammu teinud? - Varem magama minema. 2. Kõige hilisem aeg, mil oled ärganud? - Kell 2 päeval umbes. 3. Nimeta inimene, kellega oled plaaninud ühendust võtta, aga pole seda teinud? - Üks sõber. 4. Kõige magedam vabandus, mida oled öelnud? - Mul pole aega. 5. Oled sa kunagi vaadanud ka pikki reklaame? - Olen. 6. Millal tegid viimati korralikult trenni? - Defineerige sõnapaar "korralik trenn"... 7. Mitu korda vajutasid hommikul edasilükkamisnuppu oma äratuskellal, et kauem magada? - 0
APLUS
1. Lihasööja? - Muidugi! 2. Suurim kogus alkoholi, mida oled korraga ära joonud? - Ühe õhtu jooksul õlut, viina, šampust, konjakit, brändit, Jägermeistrit, viskit, gini... 3. Oled dieeti pidanud? - Ei ole 4. On sul kaaluprobleeme? - Ei ole 5. Mida eelistad? Magusaid, soolaseid või vürtsikaid toite? - Vürtsikaid toite
IHA
1. Mitut inimest oled näinud alasti (arvesse ei lähe filmid & perekonnaliikmed)? - Hmm... päris mitut, pole lugenud. 2. Mitu inimest on sind alasti näinud (arvesse ei lähe arstid & perekonnaliikmed)? - Ei oska öelda. 3. Oled sa kunagi avastanud, et vahid vestluskaaslase (ükskõik kummast soost) rinda või jalgevahet? - Otseselt jõllitanud nüüd küll pole. 5. Lemmik kehaosa (teiste juures)? - Silmad 6. Kas prostituudid on sulle ettepanekuid teinud? - Ei ole 7. Oled sa kunagi teinud rasedustesti või suguhaigustetesti? - Ei ole
AHNUS
1. Mitu pangakaarti sul on? - 1 2. Kui sul oleks miljon krooni, mida teeksid sellega? - Investeeriksin tulevikku 3. Kas oleksid pigem rikas või kuulus? - rikas 4. Kas võtaksid vastu igava töö, kui teeniksid selle eest hullult raha? - Võtaks, aga mitte kauaks. 6. Kas oled midagi kunagi varastanud? - Kommi ikka olen 7. Kui palju muusikat on sul arvutis? - ligi 12 tuhat pala
UHKUS
1. Mida oled teinud, mille üle oled tõsiselt uhke? - Sain valmis puidust mudellennuki 2. Mida oled teinud, mille üle su vanemad on väga uhked? - Õpin hästi 3. Üks asi mida tahaksid elus saavutada? - Juhipositsioon, autoriteet 4. Kas sind ärritab teisele kohale tulek? - Ei 5. Kas oled kunagi osalenud võistlusest, teades, et sinu oskused on palju paremad kui kaasvõistlejate omad? - Jah 6. Oled sa kunagi petnud, et saada paremat kohta? - Ikka 7. Mida tegid täna, mille üle oled uhke? - Ärkasin normaalsel ajal
KADEDUS
1. Millist asja või inimest tahaksid oma sõprade/tuttavate asemel omada? - Autot 2. Kellega tahaksid kohti vahetada? - Mitte kellagagi 3. Oled sa kedagi petnud (igas mõttes)? - Olen 4. Oled sa kunagi soovinud, et su füüsiline välimus oleks teistsugune? - Olen, aga enam ei soovi 5. Millist kaasasündinud iseloomujoont tahaksid oma sõpradelt endale? - Rohkem enesekindlust
See kuupäev pole mulle kunagi mingit erilist õnnetustejada või halba õnne toonud, kuni tänaseni... Nimekiri äpardustest, halvast õnnest ja enda lollustest täna:
Unustasin prillid tuppa, kui tööle hakkasin minema. Õnneks tuli meelde ja jooksin tuppa tagasi.
Tööle jõudnud, siis põhimõtteliselt kohe jäid mu püksid ühe poldi taha kinni ja rebenesid nii, et tagumikul laius suur auk ja seda terve päev.
Just hetk enne seda, kui kuulsin pükste rebenemist, liigutasin ma üht puidust tala (3 meetrit ja 90 sentimeetrit pikk, üpriski raske) mõnekümne sentimeetri võrra sillapiirete peal edasi, et ma saaksin seal toetuda. Kahjuks oli kahe piirde vahe liiga suur ja see tala... see tala kukkus alla, plärtsi Emajõkke. Tala on ka praegu seal, otsapidi mudas.
Tee kõrval on mitu ligi meetrist auku, kuhu jalg ilusti sisse mahub. Minu jalg mahtus ka väga hästi sinna...
Üks tänane ülesanne oli suurte vineeride, igasuguste raudkolakate ja penplasti tõstmine teisele poole teed, et tee panijatel oleks ruumi. Ühel pool teed oli see must-valge sillapiire, millest pidin üle astuma. Mingil põhjusel otsustasin korra selg ees üle tulla... Kahjuks jäid mõlema jala kannad mingi asja taha kinni ja ma... ma kukkusin selili asfalti peale. Pead ära ei löönud, küünarnukid sain alla. Õnneks ei tulnud ühtki autot, siis oleks mul veits häbi olnud.
Põletasin aukudes penoplasti bensiiniga. Korgitäis bensiini auku ja tuli otsa. Lihtne, eks? Kogemata valasin bensiini endale kinda peale. Algul ei teinud selles väljagi. Kui üht auku süütasin, läks ka kinnas käes põlema. Ehmusin ära täiega, võtsin kinda käest ja tallasin peal. Käsi õnneks põlema ei läinud.
Tsipa enne tööpäeva lõppu tegime segu. Boss tahtis, et ma segumasinat kõrgemale keeraksin. Ma tumbaleelu ei saanud kohe süsteemist aru. Kui hakkasin keerama, ei liikunud midagi. Siis jagasin ära, kuidas käib, aga kahjuks kasutasin ma veel jõudu ja keerasin masina ava hoopis allapoole mitte üles. Segu voolas välja, maha. Siis pidime koristama seda.
Päeva jooksul oli veel mitmeid kriimustusi ja naha katkitõmbamisi, aga see on täiesti normaalne.
Tõrva linna päevadel, 4. juulil, nägin ma laadal olles müügil üht mudellennukit. Korraks oli mõte see ära osta, aga siis muutsin meelt ja otsustasin ise mudellennuki valmis meisterdada. Võtsingi kätte ja hakkasin tegema. Umbes kolm nädalat hiljem oli lennuk liimitud, värvitud ja teibitud - valmis. Riputasin garaaži lakke ja seal ta nüüd on nööri otsas. Põnnid tahavad küll sellega aeg-ajalt mängida, kuid ma ei lase, sest see on mõeldud ainult vaatamiseks ja imetlemiseks. Õnneks nad saavad aru.
