Monday, August 22, 2011

Hollandi reis

Käisin miljon aastat tagasi Hollandis. Pidite lehest lugeda saama sellest, aga leht ei jõudnud enne kooli lõppu ilmuda.

"6.-8. aprillil käisin ma Hollandis. Põhjus, miks seal käisin, oli lahtiste uste päev koolis Fontys Venlo. See on rahvusvaheline kool, mis asub Venlo linnas ning pakub mitmeid huvitavaid erialasid. Põhierialad on rahvusvaheline turundus ning rahvusvaheline ärimajandamine. Lisaks pakutakse veel ka mehhaanikaga seotud erialasid, mis kõik on küll saksa keeles erinevalt äriaerialadest, mida saab õppida ainult inglise keeles.

Õppepäeval koolis toimusid meil näidisloengud turunduse ja äri erialal. Peab mainima, et loengupidajad on seal väga sõbralikud ja oskavad loenguid näidete ja õpilastega suheldes väga huvitavaks teha.

Pärast pikka päeva loengutel läksime me tagasi hotelli, kus ootas meid õhtusöök, mis oli kõik, v.a joogid, sealse kooli kulul. Süüa sai nii palju, kui hing ihkas. Hotellis viibimine oli üldse kooli poolt ning omast taskust ei pidanud midagi maksma.

Venlo linn asub Saksamaa piiri ääres ning seal elab umbes 30 000 inimest. Linna arhitektuur on Eesti linnade arhitektuurist väga erinev: kui siin on valdavalt ülekaalus kortermajad, siis Venlos nägin ma ainult üht kortermaja, mis oli oma väljanägemiselt samuti väga erinev siinsetest. Venlos, nagu ülejäänud Hollandi linnadeski, on palju eramajasid, mis on ehitatud punastest tellistest ning mille ümber on iluaiad.

Linn jättis oma ehitistega vana, kuid korraliku ning hooldatud mulje. Tänavad olid kitsad ning mõeldud inimestele kõndimiseks ning nende ääres oli palju poode. Hinnad olid aga Eestiga võrreldes kordi suuremad.

Sealsed inimesed olid ka väga sõbralikud ja valmis aitama. Kuid miski, mis mulle silma jäi ja mulle isiklikult ei meeldinud, oli see, et Holland on minu jaoks liiga vabameelne maa. Näiteks on seal alkoholi tarbimine lubatud alates 16. eluaastast, sama lugu on ka suitsetamisega. Väga ilusa linnapildi rikkusid ära ka suurel hulgal maas lebavad suitsuotsad. Eriti jäid need silma koolimaja tagaukse juures, kus neid leidus lausa suure hunnikuna.

Aprilli alguse kohta oli isegi seal väga soe (23º), kuid nagu mereäärsele maale kohane, oli seal kõikidel päevadel suur tuul, mis polnud õnneks väga jahe ning mis aitas nendel kuumadel päevadel ellu jääda.

Miski, mis mulle natukene nalja tegi, oli see, et seal oli lihtsalt väga väga palju jalgrattaid (mõningatel andmete umbes 16 000 jalgratast). Praktiliselt kõik sõitsid jalgratastega, autosid oli, aga vähe. Autojuhid jätsid väga viisaka mulje, aga jalgratturite kohta öeldi meile seda, et nendega peab ettevaatlik olema, kuna nad on pühad lehmad ja neil on alati õigus. Iga kord, kui tahtsid üle tee minna, ei tulnud mitte vaadata autosid, vaid jalgrattaid. Neid oli lihtsalt igal pool, isegi kell 5 hommikul, kui me ära hakkasime sõitma, oli mõnda ratturit näha.

Üldmulje aga kogu reisist jäi väga hea ning Holland oli koht, kus ma tahtsin ära käia, ja see jäi kohaks, kuhu ma tahaksin ühel päeval taaskord minna."

Pilte näete ikka Facebookist.

Monday, July 25, 2011

Muusika

Sain inspiratsiooni Suusilt ning otsustasin, et teen samuti ühe postituse muusikast.

Ei saa öelda, et ma noorena palju oleks muusikat kuulanud. Kui meenutada, siis umbes 2. klassis oli mu lemmiklooks Scooteri Fire. Edasi on muusika koha pealt tühi auk kuni umbes 7. klassini, mil ma kuulsin esmakordselt Blink 182-e lugu "I Miss You", mis oli pikka pikka aega mu lemmik. Kuulasin seda lugu sadu sadu kordi. Sellest ajast saadik hakkasingi rohkem muusikat kuulama: ostsin mp3 mängija, kõrvaklapid jne.

Blink 182 on punk roki ansambel, mis sai alguse 90-ndatel ja lõpetas oma tegevuse 2004. aastal (kuigi paar aastat tagasi tulid nad uuesti kokku). Nende looming on väga noortepärane ning muusika elav, kiire, kuid ei puudu ka aeglasemad ja südamlikumad lood. Nende fänn olin pikka aega.

Edasi hakkasin kuulama sarnaste esitajate loomingut. Meeldisid näiteks Sum 41, Green Day, Yellowcard, Simple Plan, AFI jms. Aga nendest bändidest polnud ühtki, mille fänn ma väga oleksin olnud.

Korra juhtusin ma kuulama venna tehtud plaati, kus oli peal ka 2Paci lugu "Changes". See hakkas mulle koheselt meeldima ning tutvusin lähemalt räppari Tupac Shakuri loominguga. Hakkas meeldima hip-hop. 2Paci kuulasin ma päris tükk aega ning tema kõrval oli veel paar hip-hop esitajat nagu näiteks Biggie Smalls, Eminem, Method Man, Nas, Nelly, DMX jne. Aga mainstream hip-hopi suur fänn pole ma kunagi olnud.

Tupac Shakur ehk 2Pac oli ameerika 'Westside' räppar, kes on üks läbi aegade edukaim räppar. Tupac oli üks ida-ja läänekalda (East coast, West coast) rivaalitsemise põhitegijaid ning ta mõrvati 1996. aastal 25 aastasena. Oma lugudes rääkis ta põhiliselt rassismist, sotsiaalprobleemidest, vägivallast jms-st.

Umbes sel ajal oli populaarne ka suhtlusportaal rate.ee. Seal liitusin ma hip-hop klubiga ning leidsin sealt inimese nimega Celer ning tema mõjutas mu edaspidist muusikamaitset väga palju. Ta kirjutas hulgaliselt arvustusi erinevate artistide kohta ning tihti ka andis välja kogumikke oma lemmiklauludega. Nendest kogumikest leidsin ma palju uusi esitajaid sealhulgas ühe mu praeguse lemmiku Why?. Why? looming hakkas oma sürrealismi ja abstraktsuse tõttu koheselt meeldima.

Why? on California osariigist pärit hip-hop ja indie roki bänd, mille eestvedaja on Yoni Wolf. Lood on väga mõnusad ning meeldejäävad. Kui tavaliselt on erinevate artistide uute albumitega nii, et sealt hakkab väga meeldima 1 või 2 lugu, siis Why? albumil "Alopecia" on näiteks praktiliselt kõik lood sellised, mis on lemmikud ja mida võikski kuulama jääda. Why? on suurepärane muusikagrupp.

Vahepeal oli mul ka selline periood, mil ma laadisin alla erinevate hip-hop artistide albumeid. Aga lõpuks ma ei kuulanud neid enam, sest nad polnud siiski nii head, kui oleksid võinud olla. Need lood on siiski mul senini olemas, aga tihti leian ennast nendest lihtsalt edasi kerimast.

Arvan, et kui ma olin jõudnud 10. klassi, siis tuli mul peale enda harimise hullustus. Hakkasin palju uurima muusikaajalugu ning tutvusin ka vanemate esitajatega. Nendeks olid näiteks Biitlid, Rolling Stones, Bob Dylan, Aerosmith, Bob Marley, Descendents, The Smiths jne. Need esitajad on muutnud oma muusikaga maailma ning olnud miljonite lemmikud. Ka mulle meeldivad sellised lood, mida nemad teevad. Nii muusikalises kui ka ajaloolises mõttes.

Celeri abil leidsin ka palju uuemat sorti hip-hop artiste. Näiteks ei oleks ma temata vist iial kuulnud artistidest P.O.S, Sage Francis, Atmosphere, Cage, Dan le Sac vs Scroobius Pip. Aga just need artistid on hip-hop maailmas minu lemmikud. Nende muusika on täpselt minu maitsele: korralik taustamuusika, vajalikul hulgal instrumentaalsust, suurepärased sõnad, hea lauljahääl.

Dan le Sac vs Scroobius Pip on inglise hip-hop duo. Nende muusika on põhiliselt elektrooniline, kuid lood on pikad, sõnaderohked ja hea sõnumiga. Debüütalbum ilmus 2008. aastal ja kandis pealkirja "Inglid" ("Angels").

Viimasel ajal, kui Celer enam muusika levitamisega ei tegele, olen ise silmad ja kõrvad lahti hoidnud. Näiteks, kui kuulen mõne filmi ajal head lugu, siis lähen otsin selle välja ja nii mõndagi esitajat kuulan pikalt ja kaua. Nii olen enda jaoks leidnud näiteks Regina Spektori, Wolfmotheri, The Beta Bandi, R.E.M.-i, Ramones'i, Barenaked Ladies, The Smiths'i jpt.

The Beta Band on inglise eksperimentaalmuusika esindaja ja nad kombineerisid folkmuusikat, rokki, elektrot jms. Ansambel tegutses 1996-2004. Nemad avastasin ma filmist "High Fidelity" ja seal käima pandud lugu jäi kohe meelde ja ongi mu lemmiklugu nende "arsenalist". Palad on neil küllaltki pikad ja väga muutuvad s.t üks lugu pole kunagi alguses ja lõpus samasugune, vaid on alati muutumises.

Viimasel ajal olen üleüldse palju kuulama hakanud indie muusikat. Indie rokk ehk alternatiivne rokk sai alguse 80ndatel Inglismaal ja on pärast seda kuulsust kogunud. Indie bändid on nö iseseisvad ehk vähese eelarvega ja ei teeni oma muusikaga palju, vaid teevad muusikat muusika pärast. Aga eks on olemas ka palju tuntud indie muusika tegijaid nagu näiteks Muse, The White Stripes, Goldfinger, Radiohead jt. Aga ka vähem tuntud nagu Braids, Los Campesinos, Shugo Tokumaru.

Braids on kanada eksperimentaalroki ja kunstilise roki esindaja. Nende debüütalbum ilmus 2011. aastal ja see on mul olemas ja see meeldib mulle väga. Muusika on väga omapärane, naislaulja vokaal on pikk ja väga mõnus.

Sellega lõppeski mu muusika alane postitus. Kindlasti jäi palju palju veel rääkimata, sest kõigest lihtsalt ei jõua kirjutada ja kõigest ei jõua ka lugeda.

Saturday, July 16, 2011

Eestlased

(Rasvases kirjas punktid, mis kehtivad ka minu puhul)

1. You use the word ‘normal’ if something is ok.

2. When visiting friends abroad you bring along a box of Kalev chocolate.

3. You attended a song festival at least once either as a performer or as a spectator.

4. You know that going to the sauna is 80% about networking and 20% about washing

5. You are nationalistic about Skype (it is actually an Estonian company)

6. ‘Kohuke’ belongs to your menu

7. You declare your taxes on the internet like all modern people

8. You actually believed for a while that Latvians had 6 toes per foot when you heard that as a child

9. You are convinced that Estonia is very strategically located

10. You spent at least one midsummer in Saaremaa, Hiiumaa or one of the smaller islands

11. You can quote films like “Viimne reliikvia” and “Siin me oleme”

12. You spit three times around your left shoulder for good luck

13. Words like “veoauto”, “täieõiguslik” or “jää-äär” sound perfectly pronouncable to you

14. You like bold statements, such as this one…

15. There can never be too much sarcasm

16. You can at times drink hot tea to hot food

17. You are disappointed that Jaan Kross never got the Nobel prize in literature

18. It would not be suprising for English-speakers to find your name

naughty (Peep, Tiit, Andres [sounds like undress]) or hippy (Rein, Rain)

19. You have been to Finland

20. You say ‘Noh’ (sounds like NO) even when you speak English, just to confuse people

21. You know the lyrics to “Mutionu” and “Rongisõit”

22. You would never mistaken Kreisiraadio for a radio station

23. You would agree that wife-carrying is a real sport (at least as long as Estonians are winning)

24. Your best friend’s girlfriend is your English teacher’s daughter

and they live next door to your grandparents, who were colleagues with

your advisor, who is friends with your… [umbes nii, mitte sõna-sõnalt]

25. You think that any beverage below 20% is non-alcoholic

26. You check the thermometer before going out

27. You look in both directions before crossing the road, even if it’s a one-way street

28. You grin very mysteriously when people ask about your national food

29. You teach a non-Estonian speaker the word “Tänan” before “Aitäh”

30. You put ketchup inside your pasta (french-cooked gourmet faire la

fine manger pasta) in order to not to get the ketchup-bowl dirty

31. You cheated on your wife/husband at least ten times but you still think you’re in a good marriage.

32. When someone asks you “where is Estonia?” you quickly reply that it’s located in Northern Europe close to Finland…

33. Your grandmother’s “purse” is an old plastic bag that has been reused several times

34. Sour cream tastes good with everything

35. A foreigner speaks to you in broken horrible Estonian and you go on

and on about how wonderful their Estonian is compared to “the Russians’”

36. You have ever worn or seen anyone wear “karupüksid”

37. You have heard the phrase “Estonians are slow” at least once

38. Kui sa saad aru, mis siia kirjutatud on

39. You find yourself continually ignoring the gender in other languages

40. You say ‘kurat’ as at least every second word

41. You consider running to the shop at 19.50 on Friday evening to buy some booze, a sport

42. You are a true Estonian when you come from Tallinn, because if you

are from Tallinn you think Tallinn IS Estonia and that’s true of course

that Tallinn is Estonia

43. When someone says “Estonians are so beautiful” you answer almost without emotions “I know”

44. You have tried to explain people that “kauboi” is actually a word in Estonian

45. You don’t think that terviSEKS is a funny word

46. You don’t find the Estonian equivalent to the expressions “twelve months”, “1002? and “12 buses” remotely funny

47. Even though you never met Toots, Teele and Kiir you know exact what they are like

48. You grin when someone you know says that they bought a BMW

49. You know how to end the sentence “Kui Arno isaga koolimajja jõudis…”


38/49-st. Üpriski eestlane, või mis?

Tuesday, July 5, 2011

Laulupidu

Laulu-ja tantsupidu on ikka üks hiilgama vahva üritus. Sellest paremat ei ole.
Põhimõtteliselt kogu nädalavahetus oli ülitore ja kontserdid, tantsupeo vaatamine, proovid olid ainult üks osa kõigest heast, mis südame soojaks tegid.
Näiteks väga mõnus oli sõita lauluväljakult bussiga ära kesklinna, kui buss oli inimesi nii täis, et seal ei saanud sammugi astuda; kuigi bussis oli natukene ebamugav ja väga palav, oli seal siiski väga lahe seepärast, et terve bussitäis noori laulsid meie peo laule; me nägime neid inimesi esimest ning tõenäoliselt viimast korda, kuid lauldes tundsime me kõik üksteist, olime sõbrad.

Veel meeldisid mulle kinoööd, mil vaatasime õudusfilme, mida ma tavaliselt üksi kunagi ei tee. Neid filme oli väga naljakas vaadata, seltskond oli hea, väga lõbus oli.

Nagu ka eelmisel laulupeol 2 aastat tagasi, nägin ma ainult ilusaid inimesi. Polnud ühtegi inimest, kes oleks olnud koledad. Kõik naeratasid ja mis saaks olla ilusam kui naeratav inimene?
Ai, pean oma sõnad tagasi võtma. 2 koledat inimest oli: nad oli suitsetavad noored tüdrukut. Pole midagi koledamat kui suitsetavad ja joovad tüdrukud.

Kui bussisõidust rääkida, siis alguses tahtsin, et kiiremini koju jõuaks, kuid pärast soovisin, et see kõik veel otsa ei saaks.

Ootan järgmist laulupidu. Aga kas ma sinna saan, kuna Tõrva gümnaasiumi segakoori ma enam kahjuks ei saa.
Jään koorikaaslasi igatsema.

Sunday, June 12, 2011

Lennuk 2


Tegin siin paar päeva tagasi ühe mudellennuki veel. Selleks kuluski umbes nädal, sest lennuk oli märksa väiksem ja lihtsama disainiga kui eelmine lennuk. (Eelmist tegin 3 nädalat). Seekord on tegemist Spitfire sõjalennukiga, mida kasutati II maailmasõja ajal liitlasvägede poolt.


Pildid on nagu ikka, halva kvaliteediga, kuna garaažis oli pime ja välguga pildistades peegeldasid lennukid vastu.

Ja lennuk 3:


















Friday, June 10, 2011

Lipu lugu

Mu 12. õppeaasta 1. veerandi viimane päev oli pilves, tuuline, jahe. Siis, kui vaheaeg oli juba alanud, läksin mina metsa. Õieti pisikesse metsatukka, et sealt leida ligi 3-meetrine puu, mis oleks sirge ja väheste oksakohtadega. Leidsin 2 sellist puud, saagisin maha, laasisin ära, viisin garaaži; järgmine päev koorisin. Järgmisel päeval avastasin ka, et need 2 puud polegi nii sirged, kui esmapilgul paistsid. See tähendas, et pidin minema teise metsa, kus puid rohkem. Seda tegingi, käisin seal korduvalt. Marian oli ka kaasas. Sealt sain veel 3 puud, mis olid sirgemad kui kaks eelmist. Koorisin ka need ära ning jätsin nad talveks garaaži kuivama.

Kui kätte oli jõudnud kevad, olin ma oma oktoobrikuuse plaani suhtes skeptiline. Mõtlesin, et kas ikka teha seda, mida ma tahtsin teha. Alguses lõingi käega, kuna avastasin, et oksakohtade eemaldamine ja puu siledaks tegemine nõuab suuri pingutusi. Kuid ma mõõtsin siiski kõik puud üle ja valisin välja ühe, mis sobiks kõige paremini.
Ülejäänud nelja ootas teine saatus: nendest tuli jalgpallivärav, mis praegu küll kasutult seisab, kuna pall läks katki.

Ja ühel päeval mingit muud asja tehes avastasin, et oksakohti on tegelikult lihtne eemaldada. Kasutada tuli ainult haamrit ja nuga. Võtsingi kätte ja hakkasin pihta, mõne aja pärast oli valmis. Siis oli aga häda jälle selles, et mõnest kohast võtsin liiga palju ära ja puu jäi nö lohku. Aga mul oli olemas lahendus: katsin sellised kohad puul kipsiga, mis tõesti
aitas (v.a üks koht, kus põrutuse tõttu kips maha tuli).
Seejärel värvisin puu, mis oli nüüdsek u. 2 meetrit ja 50 sentimeetrit pikk, valgeks. Nii ta seisis nädala või kaks. Edasi oli vaja riidest osa lipule, selle taga kõik seisiski. Oli vaja sattuda poodi, kuid kahjuks ma ei sattunud või polnud linnas olles see meeles. Paar päeva tagasi sattusingi ning avastasin, et see maksab 25 eurot. Minu jaoks liiga suur raha.
Kui koju olin jõudnud, läksin ema "kangalao" kallale ning leidsingi sealt sobivat värvi kangatükid ning neid oli ka sobivas koguses. Lõikasin nad parajateks tükkideks.
Järgmine päev viis ema need tükid oma töö juurde (ta on õmbleja) ja õmbles need kokku ning tegi ääred ilusaks. Täna ma õmblesin ühe lisatüki külge, mille abil see puuv
arda külge panna. Tuli enam-vähem hästi välja.

Ja valmis ta oligi.