Vähetuntud tarkused

Tuli tahtmine endast rääkida ning kuvandi värskendamiseks toon välja mõned faktid/mõtted:

• Mulle meeldib süüa teha. Kui kodus olen, siis üsna tihti küpsetan midagi vms.
• Mulle meeldivad kahvatud tüdrukud. Pruunikspäevitunud tüdrukud on kuidagi liiga tavaline nähtus ning aastate jooksul liiga popiks saanud. Heledad tüdrukud jäävad rohkem silma.
• Eelistan pigem vanemate inimestega laua ääres istuda kui noortega diskosaalis tantsu lüüa. Jah, vanematelt inimestelt on alati midagi uut ja huvitavat õppida ning nad on ka üldjuhul mõistlikumad kui noored. 
• Plaanin 2013. aasta sügisel kohalike omavalitsuste valimistel kandideerida. Eesmärk on mingil määral poliitilist karjääri teha.
• Mida rohkem teised kellestki halvasti räägivad/keegi teistele vähem meeldib, seda rohkem meeldib see inimene mulle. Ma ei lase heidutada ennast eelarvamustest ning teiste kallutatud arvamustest ning suhtun inimestesse objektiivselt. 
• Peaaegu et vihkan tekikoti vahetamist. See on üks maailma kõige ebameeldivam tegevus. 
• Olen veredoonor. Kahel korral olen käinud oma verd annetamas.
• Ma ei oska ikka veel nätsumulli puhuda. Mitte et ma oleks seda pärast eelmist väljaütlemist kõvasti harjutanud...
• Mulle meeldib joonestamine ning arhitektuur. Üks lemmikumaid hooneid on Flatiron builging New Yorkis.
• Mulle meeldivad Atko bussid.

Varastamine

Kunagi mõtlesin, et mis saaks siis, kui inimesed oleksid täiesti ebaausad ning omakasupüüdlikud. Ja seda  just varastamise mõttes. Et kui kuskilt annab midagi varastada, siis inimesed seda kindlasti ka teeks, millestki ja kellestki hoolimata. Sellisel juhul peaks olema koduuksed alati lukus, midagi ei tohiks endast maha jätta, peaks olema väga hoolas ja tähelepanelik.

Aga mõni päev tagasi mõtlesin hoopis, et mis oleks siis, kui oleks vastupidi. Et varastamist üldse poleks. See mõte tuli siis, kui pidin töö juures lao eest tõstma u 10 plaati lattu sisse ööseks. Ja kuna need samused plaadid kaaluvad ka veidi ning need niikuinii hommikul oleks rekkasse pakitud ning ära viidud, siis ei näinud ei mina kui ka kaastöötaja sellel mõtet. Ülemus siiski nägi mõtet.
Mõnes mõttes õigus, sest pigem karta kui kahetseda. Sest vargaid leidub igal pool ja iial ei või teada, kui kiiresti võid sa hooletusse jäetud esemest ilma jääda.

Seepärast mõtlesingi, et kui poleks varastamist... Siis poleks vaja ustel lukke, poleks vaja signalisatsiooni, turvatöötajaid poleks sel otstarbel vaja. Kõik oleks teisiti. Ja kõik see sõltubki inimeste aususest ja südametunnistusest.

Sellega meenus film "The Invention of Lying", mis räägib maailmast, kus pole leiutatud valetamist. Vaadake, huvitav film on.