"In this life you can be oh so smart or oh so pleasant, for years I was smart, I reccommend pleasant. Being smart can make you rich and bring respect and reverence, but the rewards of being pleasant are far more incandescent". Elwood P. Dowd
Selle tsitaadi postitasin ma siia 7. märtsil, kaks kuud tagasi. Ei saa öelda, et ma nende kahe kuu jooksul midagi märkimisväärset teinud ei oleks, ei, lihtsalt ei ole olnud tuju ja piisavalt motivatsiooni oma mõtteid kirja panna. Nüüd see motivatsioon tuli. Kust see tuli? Inimestelt.
Eilne jutuajamine ühe väga toreda tüdrukuga pani mind rohkem mõtlema motivatsioonist. Antud juhul enda motivatsioonist ja just millegi loomise või tegemise koha pealt. Põhiline, mida ma loon, on erinevad joonistused, maalid jms kunstikaga seotud.
Olen leidnud, et see, kui tihti ja kui pühendunult ma mõnd oma kunstitööd teen, sõltub kõik inimestest ja sellest, kellele ma teadlikult või alateadlikult seda teen. Mäletan, et 8. klassis tegin ma võib-olla ühe oma läbi ajaloo parima töö valmis. See oli harilikuga tehtud väikeformaadiline pilt mererannast ja sealsest mahajäetud metsast. Ma ise sellest suurt lugu ei pidanud, aga inimene, kellele ma selle tegin, arvas küll, et see oli superhea töö. Miks see nii hea oli? Seepärast et ma joonistasin seda kellelegi, terve joonistamise aja oli see inimene mul mõttes, tema oli mu motivatsioon.
10. klassis, kui hakkasin käima kunstistuudios, oli seal üks või mitu inimest, kes olid mu motivatsiooniks. Ja tööd muudkui valmisid ja valmisid, sest motivatsioon oli kõrge.
Vahepeal see motivatsioon muidugi kadus või oli madalam.
Aga nüüd tegelikult see jutt, kuhu ma jõuda tahtsin. "In this life you can be oh so smart or oh so pleasant, for years I was smart, I reccommend pleasant."
Selles elus võid sa olla oi kui tark, oi kui meeldiv, aastaid olin ma tark, ma soovitan meeldivat.
Aastaid olin ka mina tark, targutaja, parandaja, kriitiline jne. See võib tuua küll häid hindeid, aitab kaasa teatud hetkedel, tõstab tööde kvaliteeti. Aga ma soovitan olla meeldiv ning suhelda inimestega, see on parim motivaator ja tegelikult ongi inimesed need, miks mul mõni kunstitöö just nii hästi välja tuleb. Inimesed on need, kelle abil olen paljudele headele ideedele ja mõtetele tulnud. Sama käib sellesamuse blogi kohta: kirjutan siia siis, kui inimesed motiveerivad mind.
Üks mu nö iidol või inimene, kellesugusem tahaks ma rohkem olla, on näitleja James Stewart ning eriti tema tegelaskuju Elwood P. Dowd filmis "Harvey". Ta oli väga soe inimene ning suutis inimesed alati temaga kohtudes naeratama panna, olgu see siis oma meeldiva jutuga või ootamatuid komplimente tehes. Ta oli hea näitleja.
Olen ka leidnud, et ei ole mõtet halvasti öelda, sest sulle ka ei meeldi ju, kui keegi kritiseerib sind. Ütle hästi inimestele, see tõstab nende motivatsiooni.
Aga usun, et ma ei hakka siin õpetama ega targutama, lõppude lõpuks tead sa ju ise, mis on kõige parem.
M.M.
