Ma olen ka Tartu

Lugesin eile noortelehe Tankla peatoimetaja Gertu Võsu juhtkirja. Minu arvates oli see väga siiras ning armas kirjatükk. Tundsin ennast seal tekstis ära, tundsin, nagu oleksin ise midagi sellist kirjutanud, need olid seal nagu minu mõtted, kuna olen samas olukorras. (http://issuu.com/tanklaleht/docs/noorteleht-tankla-nr8-10-2012)
Nüüdseks olen Tartu linnas elanud ühe kuu. See kuu pole tegelikult olnud just väga pikk. Iga nädalavahetus olen käinud kodus, kahel korral olen juba vabaks teinud ennast neljapäeva õhtuti.
Senimaani on loenguid olnud üsna vähe: üldjuhul 2 loengut päevas kui sedagi. Alates sellest nädalast lisandus ka bioloogia loeng, mida on 4 korda nädalas. Asi läheb tihedamaks.
Igatahes olen ma Tartu Ülikooli Sotsiaal-ja Haridusteaduskonna Haridusteaduste instituudi haridusteaduste loodusteaduslike ainete 1. kursuse tudeng. Lihtsas keeles tähendab see seda, et ma õpin loodusteaduslike ainete (geograafia ja füüsika) õpetajaks. Üldine reaktsioon on pärast millegi sellise välja ütlemist järgmine: "Misasja?! Sa õpid õpetajaks?! Mis sul viga on?!", "Sa olid varem nii normaalne!" jne. Õpetajate maine pole alati just kõige parem, noortele ei meeldi koolis käia ja olla. Tahan seda kõike muuta.

Vahepeal käisin kinos. Mulle meeldib pärast filmi lõppu mõni hetk veel istuda ja tiitreid vaadata. Rahvas lahkub hooga saalist, olen tavaliselt viimane, kes väljub.
Üheks mu õppeaineks on filmikunsti ajalugu, tänu sellele oskan juba filme natuke teise pilguga vaadata, näen paremini nende ülesehitust ja dramaturgia põhimõtteid. Õppejõud räägib tavaliselt tunnikese üsna abstraktset juttu, mis tegelikult on väga inspireeriv, seejärel paneb ta käima mõne filmi ning ise lahkub.

Aga paar sõna veel Tartust. Polnud oma elu jooksul varem just väga palju aega Tartu linnas veetnud. Šoppamas otseloomulikult, aga pikemat aega väga harva olnud. Üldse pole suuremates linnades kui Tõrva väga olnud, Seega oli algselt siin harjumatu. Asi, mida ka varem olin tähele pannud, oli see, et siin ei vaata sulle keegi otsa, kui mööda jalutad, võib-olla mõni üksik. Tõrvas vaatavad ikka inimesed sulle otsa, tõenäoliselt keegi tuttav ning saab teretada. Aga siin... suures Tartu linnas... siin oled anonüümne, sind ei teata, oled lihtsalt üks inimene.
Mulle aga meeldib väikelinna juures just kõige rohkem see, et iga kord, kui seda külastad, võid peaaegu täiesti kindel olla, et näed kedagi tuttavad ning saad paar sõna juttu ajada. Need paar minutit annavad uut mõtteainet ning teevad päeva paremaks. Tartus on see-eest iga tuttava nägemine suure väärtusega, isegi nende, kellega muidu ei suhtle.

Lõpetuseks.
Lõpetuseks tervitan Mariat. Ma ei tea tegelikult, kes see isik nimega Maria on. Ma ei tea, mis on tema perekonnanimi, kui vana ta on, kus ta elab, mis värvi on tema silmad ega kuidas kõlab tema hääl. Seda kõike ei pea sinu kohta teadma ka see inimene, kellele sa järgmisena midagi head ütled. Tänu tema paarile heale sõnale võtsin selle blogi postituse tegemise ette. Ühe täiesti tundmatu inimese sõnad võivad palju inspireerida. Nagu ma alati olen öelnud ja mõelnud: kasutage oma sõnade jõudu millekski heaks, juba täna!

M.M.

Koolitarkused

"Isegi üsna tühise alkoholikoguse ühekordne joomine kahjustab õpilase vaimset tegevust märgatavalt, Tal nõrgeneb mälu, väheneb arvutamisvõime, kannatab loogiline mõtlemine. Pärast mõne alkohoolse joogi pruukimist ei suuda koolipoisid ega -tüdrukud kaua aega pähe õppida isegi lihtsat luuletust ega saa hakkama varem täiesti jõukohaste matemaatikaülesannetega." raamatust "Poisid ja tüdrukud".

Kui koolis on raske, siis muuda midagi oma elukommetes.

Vähetuntud tarkused

Tuli tahtmine endast rääkida ning kuvandi värskendamiseks toon välja mõned faktid/mõtted:

• Mulle meeldib süüa teha. Kui kodus olen, siis üsna tihti küpsetan midagi vms.
• Mulle meeldivad kahvatud tüdrukud. Pruunikspäevitunud tüdrukud on kuidagi liiga tavaline nähtus ning aastate jooksul liiga popiks saanud. Heledad tüdrukud jäävad rohkem silma.
• Eelistan pigem vanemate inimestega laua ääres istuda kui noortega diskosaalis tantsu lüüa. Jah, vanematelt inimestelt on alati midagi uut ja huvitavat õppida ning nad on ka üldjuhul mõistlikumad kui noored. 
• Plaanin 2013. aasta sügisel kohalike omavalitsuste valimistel kandideerida. Eesmärk on mingil määral poliitilist karjääri teha.
• Mida rohkem teised kellestki halvasti räägivad/keegi teistele vähem meeldib, seda rohkem meeldib see inimene mulle. Ma ei lase heidutada ennast eelarvamustest ning teiste kallutatud arvamustest ning suhtun inimestesse objektiivselt. 
• Peaaegu et vihkan tekikoti vahetamist. See on üks maailma kõige ebameeldivam tegevus. 
• Olen veredoonor. Kahel korral olen käinud oma verd annetamas.
• Ma ei oska ikka veel nätsumulli puhuda. Mitte et ma oleks seda pärast eelmist väljaütlemist kõvasti harjutanud...
• Mulle meeldib joonestamine ning arhitektuur. Üks lemmikumaid hooneid on Flatiron builging New Yorkis.
• Mulle meeldivad Atko bussid.

Varastamine

Kunagi mõtlesin, et mis saaks siis, kui inimesed oleksid täiesti ebaausad ning omakasupüüdlikud. Ja seda  just varastamise mõttes. Et kui kuskilt annab midagi varastada, siis inimesed seda kindlasti ka teeks, millestki ja kellestki hoolimata. Sellisel juhul peaks olema koduuksed alati lukus, midagi ei tohiks endast maha jätta, peaks olema väga hoolas ja tähelepanelik.

Aga mõni päev tagasi mõtlesin hoopis, et mis oleks siis, kui oleks vastupidi. Et varastamist üldse poleks. See mõte tuli siis, kui pidin töö juures lao eest tõstma u 10 plaati lattu sisse ööseks. Ja kuna need samused plaadid kaaluvad ka veidi ning need niikuinii hommikul oleks rekkasse pakitud ning ära viidud, siis ei näinud ei mina kui ka kaastöötaja sellel mõtet. Ülemus siiski nägi mõtet.
Mõnes mõttes õigus, sest pigem karta kui kahetseda. Sest vargaid leidub igal pool ja iial ei või teada, kui kiiresti võid sa hooletusse jäetud esemest ilma jääda.

Seepärast mõtlesingi, et kui poleks varastamist... Siis poleks vaja ustel lukke, poleks vaja signalisatsiooni, turvatöötajaid poleks sel otstarbel vaja. Kõik oleks teisiti. Ja kõik see sõltubki inimeste aususest ja südametunnistusest.

Sellega meenus film "The Invention of Lying", mis räägib maailmast, kus pole leiutatud valetamist. Vaadake, huvitav film on.

Tahad sääskedest lahti saada?

Sääsed on vastikud, ei lase nautida kevadet ega ka suve. Õues ei saa üldse olla. 

Hiljuti sain ma endale ühe väga väga hea sääsetõrjevahendi, mis töötab ideaalselt. See pole sääsemürk, mis oleks kahjulik ka enda tervisele. 

Sääsetõrjevahendi, mida mina kasutan, mõjuaineks on kookoseõli, mida putukad ei salli. Tuleb lihtsalt seda endale peale panna ja sääsed hoiavad eemale. 

Ja saab nautida suve.

Ühes purgis on seda vahendit u. 50ml ning kui kellelgi on soovi, siis ma müün seda 2€ purk. Poest saab sääsemürki OFF näiteks sama kogus 2,50€.

Kes on huvitatud, võtku minuga ühendust!

Söök

Mulle meeldib süüa teha. See hakkas meeldima tänu kooli kokanduse kursusele. Mõnus on midagi kokku keerata ja sellest midagi maitsvat välja võluda.

Lapsepõlverõõme taasavastamas

See on lihtsalt hämmastav, kui põnevad on telekamängu mängud ja kuidas neid saab mängida suure naudinguga.