Lõvi

   Ma pole lõvi, kes nähes saaki, läheb seda murdma ja oma koopasse viima. Ei. Ma lähen alati otsima midagi sügavamat, tahan jõuda oma saagi elupõhimõteteni, maailmavaateni, sisemise iluni. Kui ma ei leia seda või saan aru, et seda sisemist ilu on seal vähe või mitte üldse, kaotan ma tihti liiga kiiresti huvi ning liigun edasi, lootuses leida see õige, see ülim saak.

Inimesed

Siin maailmas on kahte sorti inimesi: on need, kes astuvad tuppa ja ütlevad: "Nonii, siin ma olen!", ja on need, kes tuppa astudes ütlevad: "Ahaa, siin te oletegi!".
See on iga inimese enda valida, kuidas ta tuppa siseneb. Iga inimene otsustab ise, kas ta laseb läbi teiste tunda ennast tähtsana, kutsudes peole näiteks suure hulga sõpru ja tuttavaid ning seeläbi ennast tähtsa ja populaarsena tunda, või laseb ta teistel, oma sõpradel, ennast tähtsana tunda, kutsudes peole hoopis vähe, kuid see-eest tõelisi sõpru, näidata nende vastu välja hoolivust, armastust, keskenduda neile nii, et nad tunneksid ennast erilistena, et nad saaksid tunda ennast tähtsalt ja saaksid uhkusega öelda, et nad on sinu sõbrad.

M.M.

Rong.

   Rong väljus peatusest.  Kõik reisijad teadsid, et sellest tuleb pikk reis. Reisijad selles rongis olid seal nii vabatahtlikult kui ka sunniviisiliselt. Aga kõik teadsid, et neil tuleb see sõit läbi teha. 

   See rong polnud tavaline rong, ei sugugi mitte. Selle rongi marsruut oli tihti väga ebaotstarbekas. Selle asemel, et otse lõpp-peatusesse sõita, läbib see rong üleliia pika maa ning vahepeatusi teeb vähe.

   Kuid ometigi on rongis reisijaid, kes ei pea vastu lõpp-peatuseni ning väljuvad rongist vahepeatustes. Nad ei pea vastu seepärast, et vagunites toimuv rikub nad ära inimestena või tekitab füüsilisi vigastusi, mis ei lase neil sõitu jäkata. Paljud töötajad rongis on ebameeldivad ning elavad oma viha reisijate peal välja.

   See rong pole jõudnud veel lõpp-peatusesse, aga ta jõuab sinna kunagi. Enne läbib ta veel üleliia pika maa. 

   Ka mina olen üks reisijatest sellel rongil. Paar kuud tagasi otsustasin, et ma ei sõida lõpuni välja, vaid astun varem rongilt maha. Minu lõpp-peatuseni on jäänud umbkaudu nädal. 

   Ma iseenesest ei kahetse, et ma selle reisi üldse ette võtsin. See reis on mind ka mingil määral paremaks muutnud ja olen juurde saanu palju uusi kogemusi, mida mujalt ei saa. Aga samas ei kahetse ma ka otsust sellest rongist lahkuda, sest ka see lahkumise protsess on toonud palju uusi kogemusi.

Ma usun, et selle postituse lugejad teavad, mis rongist ma räägin... Ning, jah, ma olen varsti vaba, vaba kui lind. 

M.M.

Asutus

Eelmine nädal avanes mul võimalus veeta ühes asutuses. See asutus on mõeldud eriliste inimeste jaoks, kes käivad seal, et saada abi ja elujõudu. Ka mina olen mingil määral eriline.
See asutus ei erine väga muust maailmas: seal on inimesed erinevates vanustes ja erinevatest sugudes: sealsed inimesed on sõbralikud omade vastu, kuid tihti ka õelad nende vastu, kes neile ei meeldi; sealne elu tõi nii naeru kui ka pisaraid, oli rõõmsaid hetki, oli kurbi hetki.
Kui ma sinna saabunud olin, oli mul valida mitme erineva "suuna" vahel, mida rakendada, nagu ka eluski. Ma oleksin võinud päevad läbi istuda oma ette oma toas, vaadata lakke ning mõelda elu üle järele; oleksin võinud istuda omaette teleri ees või laudade taga; oleksin võinud aega veeta teiste inimestega, neid tundma õppida, nendega sõbraks saada. Variante on kindlasti veel.
Mina valisin viimase variandi, istusin esialgu täiesti võõraste inimestega ühe laua taha ning sain nendega tuttavaks. Sain teada, mille poolest on nemad erilised, miks nad on seal, mis neile meeldib, kus nad elavad, millest mõtlevad jne. Mulle see variant meeldis, sest kõik seal laua taga istujad olid väga toredad ja meeldivad inimesed, mõnega suhtlesin rohkem, mõnega vähem. Nagu eluski.
Olengi loomult tegelikult selline, kellele meeldib lihtsalt avalikus kohas olla ja inimestega sel viisil tuttavaks saada, selles on omamoodi põnevust.

Selles asutuses olles tahtsin ma väga väeossa tagasi, ootasin seda päeva. Aga kui see päev kätte jõudis, mõtlesin, et mis tegelikult siin parem on ja mis siin on, mida seal pole... Ei leidnud midagi, mille poolest siin parem oleks, kui seal asutuses on... Seal on toredad inimesed, seal on meelelahutus, seal on vähem piiravaid reegleid, seal on rohkem vabadust. Seal on elu tegelikult väga hea, kui võrdluseks tuua see koht, kus praegu olen...
Aga see nüüd ei tähenda, et ma sinna tagasi tahaksin ja sinna jääda sooviksin. Ei. See oleks hetkeseisuga tagasiminek, kuid soovin minna edasi. Järgmine nädal otsustatakse minu saatus ja see, mis minust edasi saab...

Igatahes öeldakse, et elus tuleb kõik järgi proovida. Seda ma tegin, ma polnud varem sellises kohas olnud. Paljud küll seal ütlesid, et ma satun sinna kunagi uuesti, aga ma loodan, et see ei juhtu nii pea. Usun, et ei juhtu, aga mine sa tea...

Mu rühmakaaslased toetavad igati mu otsuseid ning keegi ei halvusta, et ma seal asutuses käisin, head rühmakaaslased on.

Aga nagu ma ütlesin, mu saatus otsustatakse järgmine nädal... jään ise seda väga ootama...

Kõike head!
M.M.

Viimastel p2evadel olen kuulnud kaasolijate suust mitmeid kuldseid s6nu ja lauseid.
"Enne s6jav2ge m6tlesid, et elu on jama ja sul pole midagi, mille p2rast elada ja et k6ik on halvasti. S6jav2es taipad, kui ilus ja hea elu sul tegelikult oli." K. Hurt.

Minu elu oli enne s6jav2gi ilus, siin on elu halb ja ebameeldiv. Tsiviilelu on midagi, mida siin k6ik ihaldavad.
Tahaksin muutust, arvan, et olen s6jav2eelu ammendanud ja mulle aitab sellest, tahaksin midagi uut proovida. Koolis k2imise rutiin on s6jav2e rutiini k6rval k6ki-m6ki. Hommikul 2rkamine, v6imlemine, s66mine, v2lja6pe, l6unas66k, 6htus66k, rivistus, koristamine, Aktuaalne kaamera, magama minemine tuleb l2bi teha yle 200 korra. Mul on sellest l2bitud pool, peaaegu pool. Kui meil toimuvad m6ningad h2ired vms, siis on mul isiklikult hea meel, sest toimub midagi uut ja mitmekesisemat. Muidu on k6ik ylimalt rutiinne.

Tahaks vabadust, annaksin v2ga palju, et saada vabaks.


Kui kunagi koju j6uan, siis kirjutan siia m6ningad anektoodid ehk s6jav2e reeglitest. Kodus on olemas ka t2pit2hed, mida siin arvutis ilmselgelt veel leiutatud pole.

M.M.

Teada värk

Jah, ma tean, pole siia kuid ja nädalaid kirjutanud. Olen olnud sõjaväes ning sõjaväes ma väga ei soovi siia kirjutada. Esiteks see, et ei suudaks midagi huvitavat kirjutada, teil ei oleks huvitav lugeda. Lugusid on, aga las nad jääda.

See-eest kirjutan siia midagi, mida ka eelmise aasta lõpul siit lugeda sai. Ehk kunagi kirjutan midagi asjalikumat ka siia, eks näis.

1. Mida sa tegid aastal 2011, mida sa varem polnud teinud?
Veetsin nädal aega metsas, tegin üle 50 kätekõverduse järjest jms sõjaväe värk.

2. Kas sa pidasid oma uusaastalubadustest kinni?
Erilisi lubadusi pole kunagi teinud, arvan, et pidasin.

3. Kas keegi sinu sõber/sugulane sai lapse?
Jah, vend sai poja endale näiteks.

4. Käisid sa kellegi matusel?
Ei käinud.

5. Milliseid riike sa külastasid?
Saksamaal maandusin ja Hollandis olin paar päeva. Päris vahva oli.

6. Mida sa tahaksid, et aasta 2012 tooks, aga mida aasta 2011 ei toonud?
Ajateenistuse lõpu võiks 2012 kiiremini tuua.

7. Millist kuupäeva sa aastast 2011 mäletad? Miks?
21. juuni, käisime siis presidendi juures

8. Mis oli su aasta suurim saavutus?
Lõpetamine kuldmedaliga tundub nagu, kuigi see minu jaoks nii suur saavutus polegi.

9. Mis oli sinu suurim pange panek?
Oli üks sõber... oli...

10. Kas sind kimbutas mõni haigus?
Palavik, köha ja nohu, nagu ikka, ei midagi hullemat.

11. Mis oli parim asi, mis sa ostsid?
Raamat "1001 filmi, mida elu jooksul peab nägema". Tõsiselt kasulik raamat.

12. Kelle käitumine oli märkimisväärne?
Sinu, kes sa seda loed.

13. Kelle käitumine kurvastas sind?
Sõbra...

14. Millele sa kulutasid kõige rohkem raha?
Toidule: ehk siis šokolaadid, küpsised, joogid, krõpsud, kummikommid jms nänn, mis sõjaväes alla läks.

15. Mis tekitas sinu jaoks kõige rohkem põnevust?
Laulupidu oli põnev, kui nii võib öelda.

16. Milline laul meenutab sulle aastat 2011?
The Beta Bandi "Dry The Rain"

17. Võrreldes eelmise aastaga oled sa:
Õnnelikum või kurvem? Kurvem, kuna kool sai läbi ja sõjavägi pole minu jaoks.
Kõhnem või paksem? Kõhnem.
Rikkam või vaesem? Rikkam.

18. Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?
Rohkem inimestega suhelnud.

19. Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?
Vähem nänni peale raha kulutanud.

20. Kuidas sa jõulud mööda saatsid?
Kodus sõime, vanaema juures sõime.

21. Kuidas sa plaanid veeta lõppeva aasta õhtut?
Kodus ja siis õues kodus.

22. Kas sa armusid kellessegi aastal 2011?
Jah, ikka.

23. Mitu üheöösuhet sul oli?
Ei ühtegi.

24. Millised teleseriaalid olid su lemmikud?
"Futurama", "The Big Bang Theory", "House M.D."

25. Kas sa vihkad nüüd kedagi, keda varem ei vihanud?
Ei, ma ei vihka kedagi.

26. Mis on parim raamat, mida sa sel aastal lugesid??
"Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk. Tõsiselt hea raamat, soovitan lugeda.

27. Mis oli su suurim muusikaline avastus?
Hiljuti Pixies, üldiselt The Beta Bandi taasavastamine või korralikult avastamine.

28. Mida sa väga tahtsid ning lõpuks ka said?
Sõjaväest puhkusele ära.

29. Mida sa väga tahtsid, aga ei saanud?
Aktsiate eest suuremat tulu.

30. Mis oli su lemmik film sel aastal?
Selle aasta filme polegi vist üldse vaadanud, aga sellel aastal vaadatud filmidest "It's A Wonderful Life" lemmiknäitleja James Stewartiga.

31. Mida sa tegid oma sünnipäeval ja kui vanaks sa said?
Ei mäletagi, kaua aega tagasi oli see. Sain 19, suurt midagi ei teinud. Pole oma sünnipäevade tähistaja.

32. Milline asi/sündmus oleks teinud sinu aasta isegi rohkem tähelepanuväärsemaks?
Sõjaväe asemel ülikooli minemine.

33. Kuidas sa kirjeldaksid oma kostüüme aastal 2011?
Suht sama eelmise aastaga. Sõjaväevorm aasta viimasel veerandil.

34. Mis hoidis sind terve mõistusega?
Aju ehk?

35. Millisest kuulsusest sa unistasid kõige enam?
James Stewart

36. Milline poliitiline sündmus kõigutas sind kõige rohkem?
Põhja-Korea riigipea surm ehk. Ei oskagi väga öelda.

37. Keda sa igatsesid kõige rohkem?
Sõpra...

38. Kes on parim inimene, keda sa sel aastal kohtasid?
Sõjaväes omamoodi huvitavad inimesed, mõni võib-olla on neist teistest "parem".

39. Parim õppetund aastal 2011?
Jää iseendaks, hoolimata kõigest.

Paar nädalat puhkuseni

Olen sõjaväes. Siin on omamoodi karm, kuid samas ka lõbus ning huvitav. Tegevusi on palju olnud, aga see kuu ja nädal on mõnevõrra kiiresti möödunud. Põhimõtteliselt on pool ajast ära enne puhkust, mis algab nädal enne jõule. Aga see tundub ikka nii kaugel...
Homme, esmaspäeval on meie 3. metsalaager, mis kestab samuti nädala (5 päev umbes). Ööbime matil, magamiskotis ning peal on kilemantel, mis kaitseb vihma eest. Ei mingit telki... paganama külm on, aga elame üle.
Pärast laagrit toimub minema saatmine teistesse kompaniidesse, sest kõik 80 inimest ei jää Luurekompaniisse kuulipuldujaks. Ja ma ei taha ka seda ametit, ei poolda inimeste laskmist ja üldse sõjapidamist. Jätab külmaks.

Aga muidu pole elul väga viga, koristamist on palju, iga õhtu. Füüsilist koormust on ka küllaltki palju, eriti, kui peame laagrisse 15km 45kg kottidega jala minema.

Koju tahaks küll, tahaks tuttavaid näha ja muud teha.
Aga mis seal ikka, pean lõpetama, sest siin saab netti pühapäeviti ning siis ka suht vähe, sest järjekord on ja kasutamise aeg on lühike.

Elage hästi!
Reamees Metsoja